Anu Hint on aga avatud uutele vaadetele, ning pani aluse uuele viisile muuta oma pildid huvitavaks. Meeldis ka see, et lisaks piltidele oli seal välja toodud rahvuspärased ehted. Tavaliselt on kuulsustel ülepingutatud kollektsioonid, kuid Hint teadis, kuidas tabada ilu ja tasakaalu. Ainukene asi, mille üle ma kurdan on see, et mängus oleks võinud olla rohkem värve. Kujutan ette, et lillakad, punased ja kollakad toonid oleksid sisse toonud värvide mängu, mis oleks olnud veel kutsuvam. Olen varem käinud Saaremaa Kunstigaleriis ning pole kunagi ükskõikse näoga välja tulnud. Iga näitus, nagu ka see, andis minu päeva midagi värsket ja julgustab uusi asju proovima. Arvan, et kui juba näitus suudab inspireerida inimest argipäeva elus, on tegu väärt üritusega.
Pärast autori lähemat uurimist leidsin, et kunstnik oli ka pikalt olnud meremees ning tema teostel on peaaegu kõik laevad kujutatud ideaalse täpsusega (Eesti Entsüklopeedia, 2014). Mõtiskledes maali üle mõistsin, kui täpne, kuid samas eksitav võib olla inimese piltmälu. Täpne sellepärast, et autori mällu oli üsnagi täpselt jäänud linna üldine pilt ning tähtsamad e kõrgemad ehitised, kuid eksitav sellepärast, et mälu järgi tehtud pilt linnast on kõvasti ideaalsem ja kutsuvam, kui ta päriselt on. Olen ka ise seda kogenud, minnes tagasi kohta, kus olen varem käinud, ning kohale jõudes avastades, et mu mälus tundus koht palju ilusam ja meeldivam, kui muidu. Üldiselt jäin näitusega rahule, sest ekspositsiooni ja lossi kooskõla oli väga meeldiv. Olen õnnelik, et silmasin A. Bogoljubovi maali, sest selles on midagi, mis mu pilku püüab ning selles on midagi teistmoodi, mida ma varem kogenud ei ole. Usun, et oleksin nõus ka teinekordki minema
annaabi.ee 
