väsimust puhata. Kivi otsas istudes tilkunud rasked higitilgad tema otsa päält maha paksu rohtsse. Pärast aga hakkanud Kalevipoja higitilkade asemele karuohakad kasvama, ja praegu leitakse neid igalt poolt üle maa, kus neid mõnes kohas silmaveeohakateks kutsutakse. Enamiste kasvavad karuohakad ikka kivide ümber. · Võnnu kihelkonnas Ibaste mäe peal on üks väikene kuusemetsa salgukene, mida Kalevipoja koorma asemes kutsutas. Ta saanud sedamoodi sinna: Kalevipoeg vedanud Moisekatsi metsast talve ajal hagu üle Lääniste jõe. Selle koha peal aga läinud temal regi katki ja koorem jäänud sinna maha. Olnud kuuseoksad, millel käbid (kukud) küljes olnud. Nendest pudenenud seemned välja, mis kasvama hakanud, kuna muist hagu suve ajal karjalapsed ära kandnud ja muist mädanenud. Et aga sääl kõva kuiv savine maa on, ei ole puude kasvul mingit lopsakat kasvamise jõudu, vaid on kängus
sidemed Võrtsjärve läänepoolsete murretega: sõnad, mille lõpul on v vokaalistunud, nt aru ‘harv’; n-i kaoga isikuliste asesõnade vormid, nt mia ‘mina’; väga tugev keeleline ühtsus; Idarühm Võnnu, Kambja. murdepiirid hajusad; 13 arhailised jooned: o personaalne passiiv, nt temä kutsutas ‘teda kutsutakse’; o võrupärane v-tunnusega kaudne kv, nt ollev ‘olevat’; o larüngaal pl nom tunnusena, nt miheq ‘mehed’; epenteetiline palatalisatsioon; keskkõrged vokaalid pole nasaalide ees kõrgenenud, nt emä; Võnnu kagu- ja lõunaosa on võrupärased; Võnnus on levinud võrupärane he-sisseütlev, nt kerikkohe ‘kirikusse’; räpinapärasd ze-tunnuslelised sg 3. pöörde vormid, nt juup – jooze ‘joob’; e-minevik, nt ande ‘andis’;
annaabi.ee 
