Suuremad lahed ja saared 1) Lahed Läänemeri jaguneb Eesti ranniku lähedal kolmeks suureks laheks: kõige põhjapoolsem osa on Botnia laht ehk Põhjalaht, ida pool e jääb Soome laht ning lõuna s s e Liivi laht ehk Riia laht. Talvel jäätuvad Botnia, So o m e ja Riia laht pea a e g u üleni, jäävab a on vaid Lääne m e r e kesk o s a . Lään e Ee sti saar e stiku ja Mandri Ee sti vah elist rannikul äh e d a st mer e osa kutsutak s e Väinamereks, se st se al on palju saari ja väinu. 2) Saar e d Lääne m e r e s on üle 100 000 saar e . Saar e stikk e, kus on tuhand eid saari, nim etatak s e skäärid ek s. Eesti rannikum e r e s on aga üle 1000 saar e . Nii nagu Lääne m e r e rannik on liige stunud on se d a ka Lään e m e r e saarte rannik 2 ELUSTIK 1) Kalad
raamistusse. Nii selgitatakse nimetatud raamatu lõppu paigutatud lisas ka selle sisu kokku võtvaid abstraktseid mõisteid. See sõna l o o d u s tähendab kõiki Jumalast loodud asju. Üksikuid asju looduses kutsutakse l o o d u d a s j a d e k s , l o o d u s e k e h a d e k s , ehk l o o m a d e k s . Asju aga, mis inimene oma käega on teinud, kutsu- takse kunst-asjadeks. Juttu ja õpetust üksikuist looduse asjadest kutsutak- se l o o d u s e l o o k s ja l o o d u s e õ p e t u s e k s . (Kunder 1879: 104) Sama autor kirjutas ka kolm "koolmeistritele ja koolidele" adresseeri- tud raamatut, mis käsitlesid põhjalikumalt "elajate, taimede ja mineraa- Eesti looduskirjanduse lugu 247 lide riike", pakkudes teadmisi kivimite ja elusolendite ehituse kohta ning taksonoomilisi kirjeldusi, selle kõrval aga ka rahvapäraseid nimetusi
annaabi.ee 
