JEESUSE RISTIMINE Piero della Francesca. Jeesuse ristimine. Rahvusgalerii, London. Kõik evangelistid peale Luuka paigutavad Ristija Johannese ja Jeesuse esimese kohtumise Rooma keisri Tiberiuse3 valitsemise viieteistkümnendale aastale. Tiberius valitses aastatel 14 37 p. Kr. Seega kohtusid kaks tulihingelist usumeest aastal 29. Jeesus oli kolmekümneaastasena vanemate kodust küll äsja lahkunud, kuid ta polnud oma kutsumuses veel päriselt veendunud. Tulihingelisest ja kirglikust askeedist4 Johannesest räägiti aga üle terve Palestiina. Olulisim talitus, mis määras Johannese sekti olemuse ja millele Johannes võlgneb oma nime, oli ristimine ehk vette kastmine. ( Juudi poisslapsi lõigatakse siiani ümber; kristlased võtsid üle veega ristimise Ristija Johanneselt.) Ristimistalituse ajaks lahkus Johannes kõrbest ja siirdus Jordani äärde
Teda ei aita ei preester, kirik ega sakrament, nagu katoliiklikus kirikus, kus mainitud asjad vahendasid lunastust (ja lunastuskindlust) inimestele. Ka kirikus võib olla hukulemääratud inimesi ja kui Jumal on selle nii ette ära otsustanud, siis seda muuta ei saa. Kristus suri vaid nende eest, kes on ette ära määratud lunastuseks. Tulemuseks oli äärmuslik individualism. Kalvinist ei saa muul moel mingit kinnitust selle kohta, milline on tema suhe Jumalaga, kui vaid siis, kui tal on oma kutsumuses edu, ta teeb oma maist tööd hästi. Kalvinistidel areneb nii välja maine asketism4, ränga töö eetika, distsipliin, aja ratsionaalne kasutamine (ei tohi olla tühja juttu, mittetootvat lõbustust või liigset puhkust). Tulemuseks on edu oma töökohal, mis on hea kolmel moel: 1. see annab kinnitust sellest, et oled ilmselt üks Jumala väljavalitutest; 2. Jumal saab austatud; 3. samal ajal saab rikkaks ka. Kuid seda vara ei tohi
annaabi.ee 
