Aga Maia ei taha. Ütleb, et temast ei saa midagi. Et miks peab kõigist midagi saama. Maia haavas Aarnet, kui oli öelnud, et ta pole joonistanud ühtki pilti. Maia lubas Aarnele, et ta hakkab maalima poisi pärast. Kui Aarne piisavalt sunniks Maiat siis leiaks ka tüdruk endale elumõtte. Maia ise tahtis, et teda sunnitaks.Nad lahkusid koolist. /-/ Kahtluste päev. Tädi Ida otsis oma Eesti Entsüklopeedia kolmandat köidet. Ta süüdistas Aarnet, et too on selle maha müünud. Kutsus teda kutsikaks. Aarne eitas. Ida jutustas oma pettumusest poisi vastu. Aarne mõtiskleb 1949. aasta küüditamisest. Tädi rääkis veel segast juttu, oli viha täis Aarne vastu ja tahtis teda lüüa. Poiss haaras aga ta käest kinni. Tädi kirjutas Aarne emale kaebekirja ja tahtis, et poiss selle posti viis. Aarne jättis kirja viimata. /-/ Ema ja poja päev. Aarne ema saabus Tartusse tädi Ida kirja peale. Tädi Ida kaebas Aarne emale poisi kohta. Lõpuks nutsid mõlemad. Lõpuks nad
Aga Maia ei taha. Ütleb, et temast ei saa midagi. Et miks peab kõigist midagi saama. Maia haavas Aarnet, kui oli öelnud, et ta pole joonistanud ühtki pilti. Maia lubas Aarnele, et ta hakkab maalima poisi pärast. Kui Aarne piisavalt sunniks Maiat siis leiaks ka tüdruk endale elumõtte. Maia ise tahtis, et teda sunnitaks.Nad lahkusid koolist. /-/ Kahtluste päev. Tädi Ida otsis oma Eesti Entsüklopeedia kolmandat köidet. Ta süüdistas Aarnet, et too on selle maha müünud. Kutsus teda kutsikaks. Aarne eitas. Ida jutustas oma pettumusest poisi vastu. Aarne mõtiskleb 1949. aasta küüditamisest. Tädi rääkis veel segast juttu, oli viha täis Aarne vastu ja tahtis teda lüüa. Poiss haaras aga ta käest kinni. Tädi kirjutas Aarne emale kaebekirja ja tahtis, et poiss selle posti viis. Aarne jättis kirja viimata. /-/ Ema ja poja päev. Aarne ema saabus Tartusse tädi Ida kirja peale. Tädi Ida kaebas Aarne emale poisi kohta. Lõpuks nutsid mõlemad. Lõpuks nad istusid koos
oktoobril 1936 avasid, Rootsi laevastiku hävitajaga "HMS Klas Horn" Eestit külastanud, Rootsi prints Gustaf Adolf ja krahv Folke Bernadotte Narva lahingu monumendi Narva linna sissesõidutee äärde Härmamäel. Stockholmi kuningalossi ees asuva Bernard Foucquet pronkslõvi koopiana, arhitekt Ragnar Österbergi kavandi järgi valmistatud monument koosnes kahest osast 8,5 m kõrgusest graniitalusest ja sellel seisvast 2 m kõrgusest lõvist, mida kohalik rahvas hakkas nimetama "Rootsi kutsikaks". Monumendi ühel küljel oli Karl XII monogramm ja selle all aastaarv MDCC, teisel küljel kiri "SVECIA MEMOR, MC M XXXVI". Teise maailmasõja ajal laaditi pronksist monument raudteevagunile ja ilmselt sulatati Saksamaal. "Rootsi lõvi mälestusmärk" taasavati 2000. aastal lahingu 300.aastapäeva puhul Rootsi asepeaminister Lena Hjelm-Walléni poolt ja see asub Joaorus Linnuse tänaval Narvas.
Nüüd nägin ma oma vanu sõpru ja kallist peret. Aitäh, aitäh!" ma kallistasin ja tänasin äraminejaid. Nemad omakorda tänasid mind külalislahkuse eest. Lõpuks olid kõik läinud. Me Andresega olime kahekesi. Ainult kutsikas oli seal meile seltsiks. Me istusime vaikides diivanile. Kutsikas hüppas mulle sülle ja haigutas magusasti. Ma tundsin end võrratult hästi. "Noh, kuidas on? Näe, kutsikas on sinusse kiindunud! Me ei saa teda ainult kutsikaks kutsuda, tal peab ka nimi olema! Või mis sa arvad?" küsis Andres kavalalt. "Jah! Nii, mis ta nimi võikski olla... haa! Ma tean! Kastanike või Tsilli! Minu meelest sobiks Chjutice ka! Või Barbaara-Tsilli-Fentamoene! Nii idamaine! Mis sa arvad?" olin väga õhinal. Andres vajus mõttesse. "Ma arvan, et see peaks olema midagi pehmet ja armsat... näiteks Karva-Tupsu! See sobiks! Või Nunnutis! Või midagi ametlikumat, näiteks Rex, Bimbo, Tomi, Tarzan, Jerry, Pitsu või, või Pango
annaabi.ee 
