lapsehoiuteenuse järele järjest kasvamas. Tartu linn toetab hetkel 41 lapsehoiuteenust pakkuvat ettevõtet, et leevendada lasteaiakohtade puudust (Tartu Linnavalitsus, 30.01.2012). Enamik lapsehoiuteenuste pakkujad osutavad teenust ettevõtte ruumides, mitte aga lapse enda kodus. Lapsehoidjad, kes pakuvad teenust kliendi kodus, teevad seda enamjaolt mitteametlikult ning ilma kutsetunnistuseta. 2.1. Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted Lapsehoiuteenus teenust pakuvad kutsetunnistusega lapsehoidjad lapse enda eluruumides ning saavad hoida korraga kuni 5 last (puudega ja alla aastaste laste puhul on see arv väiksem). Lapsehoiuteenust pakkuvatel töötajatel on tervisetõend ning nad töötavad eeldusel, et koht, kus nad last hoiavad on kohandatud lapsele turvaliseks viibimiseks. Lapsehoidjad ei vastuta hoidmise käigus lõhutud asjade eest. Lapsehoidjad on diskreetsed, kuid on kohustatud teatama sellest, kui nad näevad või kahtlustavad ohtu
peale.) Eestlased teadsid juutidest Piibli kaudu juba ammu enne seda, kui neid Eestis oma ihusilmaga nägid, ja vastavad olid ka eelarvamused. Näiteks olevat millalgi 1850. aastatel Rakverre komandeeritud juute kohapeal vaatama kogunetud kui imeloomi. "Aus ristirahvas" ei tahtnud oma silmi uskuda: juudid olid samasugused inimesed nagu kõik teisedki, ilma sarvede ja sabata. 1865. a sai osa juute õiguse elada väljaspool "juudi asuala" (st ka Eestis) - nimelt esimese järgu kaupmehed, kutsetunnistusega käsitöölised ja kõrgharidusega spetsialistid. Kogudused tekkisid lisaks Tallinnale (1830) ka Tartus (l867), Pärnus (1869), Va1gas (1871), ViIjandis (l876), Narvas (1877), Kuressaares (1882), Rakveres (1887) ja Võrus (1887). Seega moodustus kujunev Eesti juutkond eriilmelistest solsiaalsetest ja etnokultuurilistest gruppidest (litvakid ja kuramaalased). Juudi asustus juurdus vanades linnalistes asulates, andes lisa sealsele keskklassile. Valdavalt linliku elulaadi
enam tegeleda.“ 23 5. UURIMUSTULEMUSTE ARUTELU JA JÄRELDUSED Harrastusspordi teemalise uuringu küsimustikule vastas 15 atesteeritud treenerit, lisaks vastasid 2 treenerit sooviga küsitluses mitte osaleda nende kogemuste puudumise tõttu harrastusratsutajatega. Treenereid ei ole võimalik nende spetsialiseerumise järgi jaotada, vaid ainult nende poolt treenitava ala järgi, mistõttu olid valimisse valitud kõik kutsetunnistusega treenerid. 64st treenerist vaid 15ne vastanud arvu võib põhjendada mitmeti: Paljud treenerid ei tegele harrastajatega või on vähe kogemusi. ERL samaaegne arengukava teemalise küsitluse väljastamine treeneritele. Ettenägemata ohtliku viiruse levik Põhja-Eesti tallides uurimuse läbiviimise ajal. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse peamiselt majanduslikult heal
annaabi.ee 
