mõtetest tulenevad nõuded. Samas, vaadates näiteks Ameerika Ühendriikide kogemust ning üha arenevaid IT-lahendusi, võib teatud osa klienditeenindusest siiski Internetti kolida või on seda juba teinud. Väga olu- line on siinjuures kehtestada selged reeglid, tagamaks nõustamise professionaalsus ja klientide turvalisus. Jätkuna eeltoodule on asjakohane märkida, et üheks oluliseks kutseorganisatsioonina tegutsemise osaks advokatuuri jaoks ongi suhtlemine teiste organisatsioonide ja nende ühendustega. Rahvusvahelise suhtlemise eesmärgiks on hoida ja tugevdada kontakte nii teiste advokatuuridega kui ka õiguskutseid ühendavate organisatsioonidega ning olla rahvusvahelises suhtevõrgustikus. Eesti Advokatuuri jaoks on uute arengusuundade valguses prioriteetseteks kontaktideks IBA, CCBE, Põhjamaade, Baltikumi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide advokatuurid
rohkem elatist andvaks ametiks. Rohkem asus tööle neid, kelle jaoks ajakirjandus ei olnud üksnes elukutseline amet, vaid ka eluaegne amet (nt G. E. Luiga, A. Jürgenstein, H. Tammer, J. Tomp jmt). Amet muudkui kujuneb Kutseorganisatsiooni roll ajakirjanikuameti väljakujunemisel Eestis Ajakirjanike Liitu kuulusid peatoimetajad, juhtkirjanikud, staazikad ja hästi tuntud ajakirjanikud, seepärast võib öelda, et Liit koondas endas eliiti. Samas esindas EAL kutseorganisatsioonina kõiki ajakirjanikke. Seda näitab ka Liidu liikmete sotsiaalne ja geograafiline päritolu, mis oli ülejäänud ajakirjanike taustaga adekvaatne. Erinevused kajastusid haridustaustas (EALis oli keskharidusega isikuid üldisest rohkem, kõrgema haridusega isikuid oli vähem ja lõpetamata kõrgema haridusega isikuid rohkem kui kõigi ajakirjanike hulgas kokku), enne ajakirjandustööd peetud ametites (EALis vähem akadeemilist tausta ja rohkem üliõpilasi). Kutseorganisatsiooni pürgisid