maks õigusvaldkonna kutseühenduseks. Käesoleva aasta oktoobri alguseks oli selle liikmete arv kasvanud juba 777-ni. Organisatsioon on kasvanud ja arenenud aasta-aastalt. Advokatuuril lasuvad avalik-õiguslikud kohustused ja administratiivne koormus on viimase kümnendi jooksul samuti märkimisväärselt suure- nenud. 6. mail 2011 toimunud advokatuuri üldkogul kiideti heaks advokatuuri uued arengusuunad aas- tani 2020; arengusuundade väljatöötamisel arvestati nii advokatuuri kui ka kutseorganisatsiooni kasvust tulenevaid vajadusi, samuti sellel lasuvaid avalik-õiguslikke kohustusi. Arengusuundades kajastatud ees- märkide vundamendiks on aga jätkuvalt põhimõtted, millele advokaatide ja advokatuuri tegevus on tradit- siooniliselt rajatud. Need on: − advokatuuri enesekorraldusõigus vastava omavalitsuse kaudu; − advokatuuri liikmeks olevatele advokaatidele esitatavad kõrged kutse- ja eetikanõuded, mida taga- takse nii seaduse, omavalitsusliku kokkuleppe (s
arengus kindlad faasid ning saavutavad eristaatuse, mis võimaldab neile ühiskonnas teatud eeliseid ja õigusi, mida teistel ametitel pole. USA sotsioloog Harold L. Wilensky on 18 elukutse arengut võrrelnud ja esile toonud viis arengustaadiumi, mille elukutsed läbivad professionaalseks ametiks arenemisel: 1) amet muutub põhitegevusalaks = täishõive tekkimine 2) luuakse koolitussüsteem = erialakoolituse tekkimine 3) tekib kutseorganisatsioon = kutseorganisatsiooni asutamine 4) elukutse juhtivad esindajad hakkavad võitlema seadusliku õiguse eest kontrollida ametisse pääsemist (kutseorganisatsioon taotleb seaduslikku kontrolli õigust alalepääsu ning ameti praktiseerimise üle) 5) kutseorganisatsioon sätestab eetilised reeglid, mille täitmist kontrollitakse = eetikakoodeksi kehtestamine. (Wilensky 1964: 137-158). Professionaalsusel on kindlad kriteeriumid. Inglise sotsioloog Geoffrey Millerson loetleb professiooni tunnustena sagedamini järgmisi:
annaabi.ee 
