1940 preemia sai ka Tammsaare “Põrgupõhja uue vanapagana” eest. August Mälgule kingiti riigivanema talu kirjanduslike saavutuste, eestimaalisuse eest. 1930ndatel trükiti ohtralt raamatuid: Nobeli kirjandus, entsüklopeediad, Põhjamaade romaanisari, alustati uute vaimuajakirjadega (Varamu–võimumeelne ajakiri Visnapuu juhtimisel; Akadeemia – Varamu-vastane). Jätkub romaani võidukäik: ajalooromaan. August Mälk oma rännuromaanidega. Hugo Raudsepp – näidendid kutselistes ja amatöörteatrites “Neetud talu”, “Vedelvorst”. 1930ndate lõpul ilmub üks ühisalbum “Arbujad”. Sinna oli koondatud toona Tartus õppivate/tegutsevate noorte luuletajate/vaimuinimeste (U.Masing, H.Talvik, B.Alver, A.Sang, K.Merilaas, B.Kangro, P.Viiding). 22 Ajaluule – aktuaalsete probleemidega tegelev luule [nt vastandumine sõjaga (“Katastroof
Mälgule kingiti riigivanema talu kirjanduslike saavutuste ja eestimaalisuse eest. Ka 30ndatel trükiti ohtralt raamatuid, entsüklopeediaid, Nobeli preemia saajate sarja, alustati uute vaimuajakirjadega, nagu nt 1937. aastal Varamu (võimumeelne, toimetaja oli Visnapuu) ja Akadeemia. Jätkub romaani võidukäik, eriti ajalooline ja psühholoogiline romaan. Näitekirjanduses on Hugo Raudsepa hiilgeaeg, ta oli erakordselt populaarne, mängiti nii kutselistes kui külateatrites (nt ,,Neetud talu", ,,Vedelvorst"). 30ndate lõpul ilmub üks ühisalbum pealkirjaga ,,Arbujad". Selle koostasid Tartus tegutsevad noored vaimuinimesed, nagu nt Uku Masing, Heiki Talving, Betti Alver, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Paul Viiding (Juhan Viidingu isa). 4. Ülevaade ,,Arbujate" tegevusest Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants