seisuga:umbes 20 kutselist kalakasvandust (asukoha mõttes), kus kala kasvatamine on peamiseks eesmärgiks ja seal töötavad inimesed saavad oma põhisissetuleku kala kasvatamisest umbes 20 muu tegevuse kõrval kala kasvatamisega tegelevat tiikide omanikku, kelle toodang võib olla piisavalt suur, et neid kalakasvatajateks pidada umbes 35 ainult õngitsemisteenust pakkuvat tiigipidajat, kes ostavad kala sisse kutselistelt kalakasvatajatelt, kuid tegutsevad piisavalt regulaarselt ja peavad tiikides rohkesti kala umbes 10 kalakasvatuse alustajat, kellel on eeldusi kujuneda tõsiselt võetavaks tootjaks täpselt teadmata, kuid kindlasti 200 piiri ületav arv väikeste tiikide omanikku, kes peavad kalu oma lõbuks (aga kui igaüks kasvatab 100 kg on see kokku 20t).Vähikasvandused olid kannatanud katku tõttu ja tootjaid oli vaid 3-5. Kasvatused:
varasemasse kirjasõnasse, eesotsas Friedebert Tuglase ja Johannes Aavikuga võtsid kriitiliselt sõna selle kohta, mis oli varasemalt loodud. Selle kriitika alla langes ka ,,Kalevipoeg". Tuglas kirjutas 20nda sajandi alguses artikli ,,Mõtteid teose parandamise puhul" - seal suhtus ta vägagi kriitiliselt Kreutzwaldi loodud eeposesse. Tõi välja, miks ,,Kalevipoeg" on võrreldes Lönnroti (Polnud kalevala looja, kui just koostaja, käis külades üles kirjutamas kutselistelt laulikutelt saadud lugusid. Aines, mida ta kätte sai, oli ehe rahvaluule, kus oli talletatud varasemate põlvkondade tuhandete aastate pikkune mälu.) ,,Kalevaga" märksa nõrgem teos. Kreutzwald, kellele ,,kalevala" jättis võimsa mulje, tahtis luua midagi selle eeskujul. Aines, mis K kasutada oli, oli hõre (peamiselt Fahelmannist saadud proosavormis muistendid). Tõeline rahvaluulekogumine eesti aladelt veel puudus. Suur osa ,,kalevipojast on K enda loodud järele aimates regivärssi.
annaabi.ee 
