Põhiharidus on kõigile aga kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhiharidust on võimalik omandada kolme erineva riikliku õppekava alusel: põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (normintellektiga õpilased), põhihariduse lihtsustatud (abiõppe) õppekava (kerge vaimupuudega õpilased) ja toimetuleku riiklik õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased). Keskharidus põhineb põhiharidusel ning jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasiumis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Vastuvõtt gümnaasiumi toimub põhikooli lõpetamise tulemuste ja iga gümnaasiumi korraldatud täiendavate teadmiste kontrolli alusel. Üldkeskhariduse omandamine annab õiguse jätkata õpinguid kõrg- või kutsekoolis. Kooli lõpetamine on lubatud ka eksternina. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid riigi- ja koolieksamid. Õppimine on riigi ja
inglise keel. Põhiharidus on riigi haridusstandarditega ettenähtud üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Põhiharidust annavad Eestis põhikoolid, mis on tavaliselt ühendatud gümnaasiumiga. Põhikool on kool, mis loob õpilastele võimaluse põhihariduse omandamiseks. Põhikoolis on 9 klassi. Keskharidus jaguneb Eestis üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskharidust annavad Eestis keskkoolid ja gümnaasiumid. Keskkool ja gümnaasium algab 10. klassist ja lõpeb 12. klassiga. Üldkeskhariduse omandamine loob võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse või kutsehariduse omandamiseks. Kutsekeskharidus omandatakse põhihariduse või üldkeskhariduse baasil, mis loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse-eri-ametialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
annaabi.ee 
