TÖÖTINGIMUSED Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskkonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga 22-260 C, mis on tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekahjustuste kujunemist kroonilist bronhiiti ja kroonilist kopsupõletikku. Allergilised haigused on näiteks allergiline nohu, spastiline bronhiit ja kopsuastma. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel. Need asjaolud võivad põhjustada käte/õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist.
selliselt, et kantserogeenne oht oleks välistatud või minimaalne. Nüüdisaegsete arusaamade järgi on sel viisil kuni 1/3 vähijuhtudest välditavad. Kutsekasvajate profülaktika: · Individuaalsed meetmed maskide, respiraatorite kasutamine; erirõivaste kandmine; naha puhastamine, hooldamine; kinnaste, põllede kandmine; enese jälgimine; kaitsesalvide, pastade kasutamine. · Meditsiinilised meetmed instruktaaz kutsekahjustuste vältimiseks; töökaitse eeskirjade täitmise kontrollimine; eel- ja perioodilised läbivaatused; teisele tööle üleviimine; instruktaaz enesejälgimiseks. · Tehnilised , sanitaarhügieenilised meetmed hoiatavad etiketid taaral, pakenditel; ventilatsioon, filtrite kasutamine; kaitsekraanid,- kilbid; tolmude ja tuha niisutamine; dekantserogeniseerimine; lubatud piirkontsentratsiooni määramimine; kontaktide
Kui lapse lülisammas ja lihased ei arene normaalselt, muutub kehahoid. Kõrvalekaldumused normaalsest kehahoiust võivad olla otsesuunas ja külgsuunas. Lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosa suurnunenud või vähenenud loomulikke kumerusi, samuti külgkõverdusi nimetatakse rühivigadeks. 3.1.1. Sundasend Tihti peavad inimesed igapäevtöös taluma suuri füüsilisi koormusi. Kestval või korduval toimimisel tekivad kudedes muutused, mis tulevad ilmsiks alles mõne aja pärast. Kutsekahjustuste puhul tekib lihastes alguses ebamugavustunne, väsimus, valu ning vähene lihastalitluse häire. Hiljem ilmnevad juba ka orgaanilised muutused. Tööst põhjustatud luu- ja lihaskonna haiguste kliiniliste tunnused on närvivalud, kaela- ja seljavalud, lihasvalud, liiges- ja kõõlusvalud. Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud kutsehaigusi tuleb ette nt ehitajatel, laadijatel, remondilukkseppadel, krohvijatel, kaevuritel ja metsatöölistel.
seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet Töötervishoid on preventiivse iseloomuga tervishoiu valdkond, mis uurib töötingimuste ja tööprotsessi mõju töötaja tervisele ning töövõimele, tegeleb kutsehaiguste ja tööga seotud haiguste väljaselgitamisega. Töötervishoiul on oluline roll kutsekahjustuste ennetustegevuses, töökoha tervise edendamisel, kutsehaiguste ja teiste tööst põhjustatud haiguste ravi- ning rehabilitatsiooni küsimuste lahendamisel. Töötervishoiuarst on raviõigusega esmatasandi raviarst, kelle ülesandeks on avastada ja diagnoosida kutsehaigusi ja muid tööst tingitud tervisehäireid; hinnata töökeskkonna ohutegureid ja selgitada nende mõju töötajate tervisele; viia läbi töötajate tervisekontrolli ja
annaabi.ee 
