sotsialistidega. Eesti rahvuslased soovisid eesti keele ja kultuuri säilitamist ning sellega sotsialistid nõus ei olnud. Kultuur 20. sajandi algul Väide: Eesti kultuur liikus 20. Sajandi algul kõrgkultuuri suunas. 3 jaatavat ja 3 eitavat seisukohta tõestused, selgitused, näited, põhjendused Mida võib 20. Sajandi alguses pidada suurimaks saavutuseks Eesti kultuuriloos? JAH 1) Suurenes haritus nii lihtrahva, kui ka talurahva hulgas. Rajati emakeelseid koole, kutsehariduskoole, oli võimalik omandada ka kõrgharidust. Eestis oli Vene kubermangudest kõige kõrgem kirjaoskuse protsent ning oluliselt suurenes eestlaste osakaal üliõpilaskonnas. 2) Toimus Eesti rahvusteaduste ning kultuuri areng. Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts (peale selle sulgemist võttis tööd üle Eesti Kirjanduse Selts).Keskenduti ka rahvakultuuri kogumisele, mis oli kõrgkultuurile omane, kuna austati uuriti ning säilitati vanu tavasid ja kultuuripärandeid. ERM.
Baltimaades. Baltisakslaste poolt koostatud eelnõud ei rahuldanud eestlaste soove ning nõukogu läks laiali. Edu saavutati vaid omavalitsuste tasandil. Paljudes linnades (nt Tallinnas) tõrjuti linnavalitsusest baltisakslased välja. Kultuur. 19. sajandi lõpuks oli üldine kirjaoskuse protsent 77,7%. 1906. aastast lubati asutatada emakeelseid erakoole.1906. aastal loodi esimene eestikeelne keskkool Miina Härma Gümnaasium Juba 19. sajandi lõpupoole hakati rajama kutsehariduskoole. Üha rohkem eestlasi läks edasi õppima ülikoolidesse. Teadus. Tartu Ülikool kujunes teaduskeskuseks. 1907.a. kutusti eluu Eesti Kirjanduse Selts. Ülesandeks oli uurida eesti keelt, ajalugu ja kirjandust. Loodi Eesti Rahvamuuseum, kuhu koondati kogu eesti rahva aineline ja vaimne vara. Kirjandus : Lydia Koidula, Eduard Vilde, Börnhöhe, August Kitzberg. 1905. aastal asus avalikkuse ette rühmitus "Noor-Eesti". Juhtideks olid Gustav Suits, Tuglas ja Aavik
annaabi.ee 
