See toob endaga aga kaasa selle, et ühe eriala lõpetab liiga palju inimesi korraga ning suur osa neist jääb töötuks. Taoline käitumine tuleneb suuresti sellest, et kutsehariduse maine on viimase kahekümne aastaga tohutult langenud, usutakse, et vaid kõrgharidusega võib elus kuskile jõuda, mis tegelikult tõele ei vasta. Ilmselgelt aga viib taoline suhtumine selleni, et riigis on liiga palju kõrgharidusega inimesi ning liiga vähe neid, kes kutseharidusel põhinevaid töid nagu näiteks keevitamine, oleks nõus tegema. Soodustades enam kutsehariduse omandamist, suudaksime tagada ühtlasema kvalifikatsiooniga inimeste jaotuse tööturul niing seetõttu ka suurema tööhõive. Tasa ja targu üritabki Eesti riik selles suunas mitte, propageerides jõudsalt meedias kutsehariduse omandamist, mis pikemas perspektiivis peaks olukorda tööturul parandama, sest praegusel ajahetkel on just kutseharidusel baseeruvast tööjõust puudus.
korjavad Soomes maasikaid või Iirimaal seeni, sest praegune tööturg nõuab 25% akadeemilise -, 25% kõrgharidusega ja 50% kutseharidusega töölisi. Kutsehariduse omandamine on ka suhteliselt odav, isegi kui ei olda väga tark õppur. See on suur pluss praegusel ajal, sest paljudel peredel ei ole piisavalt raha, et oma lapse kõrghariduse õpinguid rahastada. Kutseharidusega omandatakse teatud eriala oskused ja teadmised ning sealhulgas ka keskharidus, mis tagab kvaliteetse tööjõu. Kutseharidusel on küll palju plusse, kuid neid on ka kõrgharidusel. Kõrghariduse tööturg võib küll Eestis väikseks jääda, kuid maailmas on vajadus kõrgharidusega tööjõule suhteliselt suur. Kõrgharidus annab ka suurema kindluse tööturul kutseharidusega inimeste ees, sest kui mingil hetkel tõesti omale erialast tööd ei leita, siis on võimalik töötada teistel ametitel, sest peaaegu alati eelistatakse kõrgharidusega tööjõudu kutseharidusega tööjõule.
annaabi.ee 
