Rahvas ristis Isamaaliidu nime isekeskis Saamaliiduks. Isamaaliidus Oidemaa, Kigaste, Suursööt. Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud. Esimene taoline koda oli loodud juba 1924 (Kaubandus- ja Tööstuskoda). 1931 kutsuti ellu Põllutöökoda (suurtalude esindajad). 30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed pol jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi. Sellest mõttest innustus pärast riigipööret ka Päts. Esimesed uutlaadi kojad moodustati 1934 lõpus: inseneride, arstide ja farmamatseutide kojad. Esimesed kojad ilmselt õigustasid neile pandud lootusi valitsuse silmis. Kodade loomise tippaeg 1935, mil loodi 7 uut koda (agronoomide, meierite, loomaarstide, maatööliste, majaomanikkude, kodumajandus- ja ühistegevuskoda). 1936 lisandusid veel mõned
kampaania, laulupidude korraldamine, vabadussõja monumentide püstitamine Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid – erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud. Esimene taoline koda oli loodud juba 1924 (Kaubandus- ja Tööstuskoda). 1931 kutsuti ellu Põllutöökoda (suurtalude esindajad). 30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed poliitilised jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks. Teiseks: nendest kodadest piisas Pätsi peamise eesmärgi täitmiseks. 1935 lõpus kutsuti ellu riigi Majandusnõukogu (25 liiget, millest 10 määras riigivanem, ülejäänud 15 valiti kodade poolt). 1937 – Rahvuskogu (2 koja liikmete ametissenimetamisel olilune sõna kutsekodadel). 1938 – Riiginõukogu moodustamine
annaabi.ee 
