(kultuurimajad, raamatukogud), sport (spordikoolid, staadionid), sotsiaalhoolekanne (toetused, hoolekandeasutused), üldvalitsemine jne. Esimesena teostus rahvuste kultuurautonoomia idee hoopis 1925. aastal Eestis. 1927. aastal kinkis Palestiinas asunud juudi rahvusfond Eesti Vabariigile erilise aukirja selle eest, et ta andis 1925. aastal esimese riigina juutidele nn rahvuskultuurilise autonoomia. Mitteterritoriaalseteks omavalitsusteks on ka kutseesindused (näit kaubandustööstuskojad), mille eelkäijad olid gildid ja tsunftid. Praegu on Eestis terve rida erinevaid kodasid (kaubandustööstuskoda, notarite koda, arstide koda jt).
Maakonnad on Eestis riigi haldusüksusteks. Maavalitsus täidab riigi keskvõimu otsuseid. Kõrgeimaks riiklikuks ametiisikuks on maakonna piires maavanem (praegu Marko Pomerants). Maavanema määrabametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus. MUUD OMAVALITSUSLIKUD ASUTUSED Vastavalt põhiseadusele võivad vähemusrahvustesse kuuluvad kodanikud luua vabatahtlikke omavalitsusi - kultuuriomavalitsusi. Mitteterritoriaalseteks omavalitsusteks on ka mitmetes riikides leiduvad kutseesindused (kutsekojad). Õiguskord ja õiguskaitse Õigus - mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Jurismprudents - õigusteadus, õigussüsteem. Eesti õigussüsteem tänapäeval Tsiviilõigus - normib üldisi inimestevahelisi suhteid: füüsilise ja juriidilise isiku õigus ja teovõime; isiku esindus ja eeskoste; perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla-, kahju-, kahjuhüvitamis- ja muid suhteid. Tsiviilseadustikud kuuluvad kõige mahukamate hulka.
annaabi.ee 
