vastavad NATO sadamatele esitatavatele nõuetele. Miinisadama infrastruktuuri uuendamine jätkub ka edaspidi. Väljaõpe: Ajateenistus-Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad Madruse baaskursuse (MBK) Mereväekoolis. MBK raames omandatakse põhilised teadmised kaitseväe- ning mereväeteenistusest. Peale MBK-d jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad siiski teenistust ka Mereväebaasi kaldateenistustes, kus kutseaja pikkuseks on peamiselt 8 kuud (va. Autojuhid). Allohvitserid-Allohvitseride koolitamisega tegeleb Mereväebaasi Mereväekoolis. Allohvitseride kursustel omandatakse vajalikud sõjalised teadmised. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt. Ohvitserid-Mereväebaasi riviohvitserid on enamuses saanud mereväeohvitserikoolituse Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides ning teeninud enne Miinilaevade Divisjoni laevadel.
Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) baasikaitsekompaniis. Pärast SBK-d suunatakse Miinilaevade Divisjoni laevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja baasikaitsekompanii ja Mereväebaasi kaldateenistuse ajateenijad edasi eriala baaskursusele (EBK). MBK lõppedes jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad siiski teenistust ka Mereväebaasi kaldateenistustes. Kutseaja pikkus mereväes on 11 kuud. Rahvusvaheline koostöö Taasloomisest alates on merevägi olnud mitmete edukate rahvusvaheliste koostööprojektide elluviijaks. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude NATO Response Force (NRF) koosseisu. Samuti oli staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka esimene Eesti kaitseväe üksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sügisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitõrjelaev Eesti miinijahtija Sulev.
annaabi.ee 
