Ta kritiseerib, kuid samas mõistab, et usu röövimine, on sama, mis jätta haiget inimest ravimitest ilma. Tuleb arvestada ka seda, et Saksamaal mängis usk suurt rolli, mida mõistis ka Marx. Asume nüüd Max Weberi juurde, kelle jaoks religioon hoopiski varustab eetilist raamistikku modernse kapitalistliku elulaadi jaoks. Miks üldse kapitalism sündis läänes? Weber leiab,et niisugune püüe ilmneb kelnerite, arstide, kutsarite, kunstnike, riigiametnike, sõdurite, ristisõdijate, röövlite, hasartmängurite ning kerjuste hulgas ta on loomulik inimkonna kõigi rahvustele ning asjaoludele ja ajastutele, kõikjal, kus selleks eksisteerib objektiivne võimalus. Läänelik kapitalism on püüe kogumise suunas katkematult toimiva ratsionaalselt organiseeritud ettevõtluse raames, vahetpidamatult tekkivale kasumile, rentaablusele. Niisugune viis on tuttav vaid uuele lääne maailmale, kuna antud nähtus on hiline
korda elukohta ja 2–3 korda elukutset. Sotsiaalne mobiilsus soodustab kahtlemata majanduslikku arengut. Kuid majanduspoliitika mätta otsast vaadatuna põhjustab see ka mõningaid sotsiaalseid kõrvalnähte. Keskaegses madala sotsiaalse mobiilsusega klassiühiskonnas päris poeg enamasti oma isa ameti. Seetõttu jagus arukaid inimesi kõigile elualadele. Kutsari pojast sai üldjuhul kutsar. Ja seetõttu oli kutsarite hulgas tihti andekaid inimesi. Praeguses sotsiaalselt mobiilses (edasi- püüdlikus; haridust väärtustavas) ühiskonnas kohtab aga harva intelligentseid taksojuhte. Keskajal võis ju mõisateenija ära varastada mõisaproua ehted, kuid oma sotsiaalset staatust ta seeläbi tõsta ei suutnud. Selline olukord (sotsiaalse tõusu perspektiivi puudumine) pidur- das mingil määral kuritegevust. Praeguse sotsiaalse mobiilsuse
annaabi.ee 
