Baltisaksa kõrgkultuur Eestis Eduard Gustav von Toll Baltisakslasteks nimetatakse pärilikke aadlisuguvõsasi. See tähendab, et maad ning võim olid edasipärandatavad. Algselt küll ainult isalt pojale kuid hiljem ka tütrele ning teistele sugulastele. Baltisakslased on saksa ristirüütlite järeltulijad, kes 13.sajandil tungisid Baltikumi seoses ristisõdadega. Saksa rüütlid jagunesin kiiresti üle Liivimaa ning kindlustasid siin oma feodaalse seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710. aastal Eesti- ja Liivimaa alad. Katariina II ajal kehtesatud asehaldus kord oli aadlike ning omavalitsuste võimu, õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse e...
raamistik. Hrochi esimesel etapil asutavad tegevusse üksikud valgustajad, kellele kohaliku keele ja kultuuri uurimine on peamiselt teaduslik huvi või lihtsalt ajaviide. Teisel etapil tekivad pühendunud aktivistid, kes võtavad omaks ühise rahvuse idee ja asutvad innukalt seda propageerima. Viimasel etapil kujuneb ideest rahvuslik liikumine, mis omandab massilise toetuse. - Esimesed valgustajad 18-19.saj baltisaksa literaadid. Huvi keelte ja kutluuride vastu, mis võivad hääbuda. Neliteist baltisaksa lureti vaimulikku asutasid 1824 Riias Läti Kirjanduse Seltsi, 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. Asjaajamine käis saksa keeles. Leedus 1879 Tilstis Ida-Preisimaal Leedu Kirjanduse selts. Asutajad sakslased, üks keeleteadlane Georg Sauewein, pani 1879 kirja Ida-Preisimaa leedulaste hümni ,,Oleme sündinud leedulasteks". Venemaa leedulased suutsid Õpetatud Leedu Seltsi asutada Vilniuses alles 1907.aastal.
annaabi.ee 
