Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 3 Etioloogia BCC ehk basalioom on kõige sagedasem pahaloomuline nahakasvaja, mis moodustab kõigist laugude epiteliaalsetest pahaloomulistest kasvajast umbes 85-95%3. Alalaug ja sisemine kantus on sagedasemad kahjustatud kohad
sentimeetrit. Enamik seigseente inimpatogeenidena kirjeldatud liikidest on väliskeskkonnas laialt levinud ja tavalised labori kontaminandid, mistõttu võib olla probleemiks kontaminatsiooni eristamine patogeenist. Mõned patogeensed liigid on võimelised kasvama kõrgel temperatuuril (kuni 45ºC; Rhizopus oryzae, Absidia corymbifera). Mükooside klassifikatsioon toimub kudede alusel, mida nad koloniseerivad. Pindmised mükoosid piirduvad naha ja karvade välise pinnaga. Naha (kutaansed) mükoosid lokaliseeruvad sügavamal epidermises, karvades ja küüntes. Subkutaansed mükoosid haaravad naha, nahaaluse kihi ja lihased. Süsteemsed mükoosid on valdavalt asümptomaatilised, kuid võivad esineda ka üldnähud: kerge palavik, külmavärinad, öine higistamine, isukaotus jt. 48 Mükoosid võivad esineda : • kroonilise (armistumine, lümfotsüütide akumulatsioon);
annaabi.ee 
