Millest kõne ja kirja erinevused tulevad? Millest tulevad suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevused? Põhjused jagunevad viide suurde rühma. Kõige olulisem erinevuse põhjustaja on suulisus ise. Mida see tähendab? Kujutleme stseeni tänaval. Sõber tuleb vastu ja muu jutu sees ütleb: tule mulle külla. Mina vastan: ma tulen üleho- ee homme kell kell kuus. Miks ma ,,ilusasti" ei kõnele? Siin tulevad mängu suulise keele kolm põhimõttelist omadust: kõne tempo, kustutamatus, lineaarsus/protsessuaalsus. Kirjutamise tempo on individuaalne ja üldiselt oleme tempo valimises vabad. Professionaalsed kirjutajad löövad ca 250-400 lööki minutis, kahe sõrmega toksijad 130-180 lööki minutis (mõnesõnaliste lõikude puhul võib kiirus olla ka 300 lööki). Teksti mõeldes löövad inimesed aeglasemalt, ca 100 lööki minutis. Keskmine sõnapikkus on 6-7 tähte, lisaks sõnavahed. Seega teksti mõeldes kirjutavad inimesed umbes 10-15 sõna minutis.
Abiks polnud kedagi võtta. Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul halvenenud sedavõrd, et Oro Pearut appi ei saanud kutsudeski enam. Ka Oru perenaised ei rääkinud omavahel. Ainukesed, kes vargsi kokku said, olid lapsed. Nad armastasid üheskoos mängida. Pearu kaks vanemat poega, Joosep ja Karla, olid Andrese Liisist ja Maretist küll mõne aasta vanemad, ometi sobisid nad üksteisega väga hästi. Kevadel, kui Eesperes ehitus algas, põlesid Oru poisid kustutamatus uudishimus, kolas ju hommikust õhtuni Mäelt raiumine ja meeste jutt ja near. Et poisse naabriaeda ei lubatud, pidid tüdrukud kleidisabas neile saepuru läbi aia kätte andma. Poisid lubavad neile saepuru vastu anda, kui neil hakatakse uut maja ehitama. Seda aga tüdrukud hästi ei usu. Lõpuks jäävad tüdrukud saepuru tassimisega Marile vahele. Mari aga on hea, tema ei riidle ja lubab tüdrukutele, et ta Andresele ei räägi. 21. Laste haigused ja surm (XXVIII ptk.)
annaabi.ee 
