väga palju oli tarvis lasta oma mõtetel lennata. Raamatus ,,Öös on asju" on elekter justkui millekski, millest kirjutada, kuna muidu oleks jäänud see üsna napisõnaliseks teoseks. 3. Iseloomusta tegelasi, nendevahelisi suhteid. Millised on nende põhimõtted, käitumine? Kuna teoses on romaanile kohaselt üsna rohkelt erinevaid karaktereid, oleks tarbetu ning üsna ajakulukas neid kõiki iseloomustada. Peategelaseks aga võib lugeda mina-tegelast, kes kustkui meenutaks eelnevaid aastaid oma elust. Tegu oleks nagu tekstiga, mida vanaisa räägiks oma lapselapsele nooruspõlvest ning seal toimunud seiklustest. Jäi mulje, et mina-tegelane on autor ise, kuna ei leitud piisavalt head tegelast oma mõtete väljendamiseks. Kõige veidramaks tema puhul võib pidada salajast hellushoogu oma korterikaaslase kaktuste vastu. Mina-tegelane võiks tunde veeta nende seltsis, kuna pakkusid paremat seltskona kui inimesed. Peamiselt on just seetõttu, et
oma inimlikud jooned, temast saab tapamasin. Kojuminnes ei saa sõdurist iialgi endine inimene. Ta ei suuda kohaneda vanade sõprade ja perekonnaga, kes sõdurit ei mõista, ei mõista, mida ta on läbi elanud. Teos lõppeb üsna karmilt. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutuseta." Kangelane oli surnud. ,,Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas kustkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus." Paul võib-olla mitte tugevuse ja arukuse etalon, kuid piisavalt julge ja vastupidav ta oli jõudnud kaugele, ta oli au etalon.
Tehakse pidevalt valikuid, mis kujundavad tulevast ,,mina". Meel paiskab alatasa pinnale kõikvõimalikke mõtteid ja tundeid ning tuleb valida, millistega soovitakse samastuda, millest ajendatuna käituda. Nende valikutega kas avardatakse end, kasvatakse ja arenetakse inimestena või hoopis kitsendatakse, piiratakse ja killustatakse end. Vormitakse pidevalt seda isikut, kelleks ollakse muutumas, ja see omakorda määrab edaspidise elukogemuse niisama kindlalt, kustkui valitakse ilma, kuhu sündida. Kõik näevad elu läbi oma meeleseisundi prillide. Vaatamata sellele, et inimolenditena asustavad kõik ühtsama füüsilist ruumi ning kogetakse samasugust meeldivate ja piinarikaste kogemuste diapasooni, tajutakse seda oma loomuse tõttu väga erinevalt. Kui arendatakse endas laiahaardelisemaid ja positiivsemaid isikuomadusi, kogetakse sügavat õnnetunnet, mis ei sõltu välistest tingimustest. End mitte
annaabi.ee 
