jõud, teevad Suitsu loomingu aegumatuks. Gustav Suitsu naine Aino Suits on kirjas N. Andersenile öelnud: „Gustav Suitsu luule on tema elulugu palju suuremal määral kui üldse kellelgi aimu on“. GUSTAV SUITSU ROLL EESTI LUULES Gustav Suits on üks silmapaistvamaid isiksusi 20. sajandi esimese poole Eesti kultuuriajaloos, eriti kirjanduses. Ta elutöö on avaldanud tugevat mõju oma aja suundmustele. Temata oleks see ajaperiood meie luules küllaltki hõredalt ja kustiliselt nõrgalt esindatud. Koos Gustav Suitsu ja teiste nooreestlastega tuli ka keele-Aavik ning keeleuuendus seisis ukse ees. „Elu tule“ aegne Eesti luulemaastik on silmapaistvatest värsiraamatutest nii hõre, et ilma selle koguta oleks pilt sajandi esimese kümnendi luulest äärmiselt nukker. „Tuulemaa“ lähiümbrus on aga lüürikaraamatutest isegi vaesem, kui „Elu tule“ oma. Gustav Suitsu
Selle perioodi loomingust kuuluvad eesti kirjanduse tippu tema näidendid, terve rida novelle ja ,,Mäeküla piimamees" kui meisterlikumaid psühholoogilisi romaane. Kolmanda perioodi näidendid kirjutas ta pagulasena Kopenhaagenis. Kolmanda perioodi kaalukamasse ossa kuuluvad näidendid: esiknäidend ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd", ,,Side". Vilde mahukas ilukirjanduslik looming on eesti kirjanduse ajaloos erakordse tähenduse ja tähtsusega. Ralismi suurmeistrina on ta andnud kustiliselt kõrgetasemelise loominguga läbilõike Eesti ühiskonna arengustpika perioodi jooksul, avanud ajalugu, toonud esile uusi ja olulisi ainevaldkondi, virgutanud ja mõjutanud lugejaid. Vilde on üks tõlgitumaid kirjanikke 14. ,,Noor-Eesti" rühmitus, Noor-Eesti albumid Noor-Eesti eellugu. Eestlased hakkasid nii majanduslikus kui poliitilises elus võimu saavutama 20. Sajandi alguses vaatamata sellele, et valitses tugev venestuseaeg.
annaabi.ee 
