Näe, õunapuud hakkavad õitsema Igal inimesel on elus hetk, mil ta tajub, et on muutunud poisit meheks või neiust naiseks. Kujutan ette, et see on ülimalt meeldiv tõehetk. Just selle perioodini jõudis ka raamatu peategelane Kustas. Tema vanemad lootsid noormehelt nüüd ka suuremaid samme ja ettevõtmisi, samuti taheti aidata Kustas meeldivatele raudteerööbastele. Kuidas aga leida neid õigeid teid ning valikuid, et tulevikus kaugele jõuda? Kustasel toimus see üleminekuetapp Ameerikas, meremehena leiba teenides. Ilmselt oli seal töötades palju aega oma oleviku- ja tulevikuelust mõelda. Muidugi läheb ka aeg edasi ning noor peabki oma prioriteedid ja väärtushinnangud paika panema, ent seda soodustas ka kodust eemalolek ning maailmapildi avardumine. Kodusaarele naastes oli Kustas palju muutund ning ta kubises hoolivusest ja armastusest, mida ta oli kuus aastat endas kinni hoidnud, kuid vajas enda kõrvale kaaslast, kelle peal kogu
veel jalul olid, kui teised seletasid, et Tooni sünnitab. Kustas läks aga magama. Hommikul ärkas ta murelike rääkimiste peale. Lui tormas uksest välja arsti järele, sest Toonil polnud hea olla. Ta läks Võrkele ja nägi sealt aknast kuidas Lui ämmaemandaga kohale jõudis. Hiljem koju jõudes Tooni ja ta väike tütar juba magasid. Kustas käis teda vaatamas ja õnnitles. Varsti aga tõid Kaarel ja Lui külast paar tamme ja jämedamat puud isa laeva jaoks. Kustasel aga näis joomine muutuvat ikka enam igapäevasemaks. Tooni kutsus teda vahest korrale, et ta ei lärmaks, kui laps magab. Ükspäev kuulis Kustas püssilaske. See oli Villem, kes püssilaskmist harjutas. Ta jooksis alla jääle Villemile seltsi. Naljatasid üksteise laskmisoskuste kohta. Villem õpetas Kustast, et kui nad jääle lähevad, siis suurtele hallidele viruta kuidas tahad, aga mustudele peab ninna laskma, muidu kaovad vee alla. Sellele harjutuspäevale järgnes rida
Eile oli pooleli jäänud loomanahkade, mida kasutame talvel sooja saamiseks, puhastamine. Senni hakkas valmistama uut savipotti, mille ta hiljem ilusti ära kaunistab kammi meenutava hambulise templiga. Sellega jäävad värskelt valmistatud savipotile erinevad triibud ja lohud. Samuti ootavad järge sarved, millest plaanime teha kaitseamuletid. Seadsime sammud oma elamisse, et minna vaatama, kuidas Kustasel tervis. Kohale jõudes pidime kurbusega tõdema seda, et vana oli meie juurest lahkunud parematele jahimaadele. Kui mehed koju jõudsid, rääkisime ka neile, mis Kustasega juhtunud oli. Matused pidasime järgmisel päeval, kaevates elamu põranda alla Kustase jaoks koha. Panime talle kaasa loomakihvast amuleti ja tema enda nikerdatud puust metssea kujukese. Meil jääb vaid loota, et ta saab oma teises elus hästi hakkama.
annaabi.ee 
