valmistama uut savipotti, mille ta hiljem ilusti ära kaunistab kammi meenutava hambulise templiga. Sellega jäävad värskelt valmistatud savipotile erinevad triibud ja lohud. Samuti ootavad järge sarved, millest plaanime teha kaitseamuletid. Seadsime sammud oma elamisse, et minna vaatama, kuidas Kustasel tervis. Kohale jõudes pidime kurbusega tõdema seda, et vana oli meie juurest lahkunud parematele jahimaadele. Kui mehed koju jõudsid, rääkisime ka neile, mis Kustasega juhtunud oli. Matused pidasime järgmisel päeval, kaevates elamu põranda alla Kustase jaoks koha. Panime talle kaasa loomakihvast amuleti ja tema enda nikerdatud puust metssea kujukese. Meil jääb vaid loota, et ta saab oma teises elus hästi hakkama. Jääme Kustast igatsema, kuid igapäevaste töödega tuleb edasi minna... Anni Eerik, 10b
Kuidas suudatakse aktsepteerida mere julmust? Väga raske on leppida kallite inimeste surmaga. Otsitakse süüdlasi, aga tuleb edasi minna. Inimeed peavad endale elgeks tegema, et antud olukorras on meri nii andja kui võtja rollis. Ilma mereta poleks inimesi, ses ainult merest seal elataksegi. Ollakse harjunud selliste eluviisidega ning usun, et teisiti ei osataks elada. TEGEVUSLIINID: Uskumatu tegevusliinina tekibki Kustase ja Tooni armastus. Tegelikult peaks tegemist olema Hilde ja Kustasega, aga elu mängis neile vingerpussi ning naine saab haiget. Teatus armastussuhe on kindlasti mere ja meeste vahel. See on küll kummaline suhe, aga siiski mehed saavad aru, etmeri annab ja võtab ning armastavad teda selle pärast. See on nende toit ja elu. Uskumatuna tunduvad perekondade läbisaamised pesesiseselt. Kuigi poisid on juba vanad, elavad nad kodus ning ei näe selles mitte midagi halba. Pere on koos ning see on kõige tähtsam. Lapsed kasvavad koos mitme erineva põlvkonnaga, nad
Simmu ja Kustas kodu poole. Võrke tänava juures mõeldi, kuidas Villemi surmast ta vanematele kõnelda. Otsustati enne Jüriga rääkida ja mindigi Tuisu tallu, kus ema neid pisarsilmil vastu võttis koos ülejäänud perega. Tooni ütles, et ta oli nende eest kõvasti palvetanud. Siis räägiti ka sellest, et Kustas peaks minema Võrkele Villemi surmast rääkima, kuigi seal sellest juba teati ja Võrke Leena oli uudist kuuldes poolsurnuna põrandale langenud. Kustasega läks kaasa ka Jüri. Seal rääkis Kustas kogu loo, kuidas nad merel ekslesid ja lisas, et Villem läks valutult. Poole tee peal koju tahtis minna tagasi, et anda Peetrile poja teenitud raha nahkade eest, kuid Jüri soovitas selle mõne päeva pärast Peetrile vaikselt pihku anda, sest sellist raha oli raske vastu võtta. Õhtul vaatas Jüri oma laevapuid. Tulid vaiksed ja soojad päevad. Jüri ja Kustas läksid ööseks võrke vette panema. Rannas nägid nad
2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle tuleb appi ks neist samadest noormeestest ning nad lhevad jrvekaldale haava puhastama. 4. peatkk Linna judes lheb Indrek sma ning kuuleb pealt proua Kuusiku ja hrra Bstri vestlust. Vanahrra rgib sellest kuidas inimesi peab kartma ning tema on oma elu valesti elanud. 5. peatkk
annaabi.ee 
