5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine
Rütmiline – arütmiline? Arteriaalse vererõhu mõõtmine Delegeeri 221 Kraniaalne – pea pool paiknev (keha ülemises otsas) Kaudaalne – saba pool paiknev (keha alumises otsas) Parees – (siin: näolihaste) nõrkus, halvatus Pilt 14.1 Pupillide reaktsiooni ja nüstagmide kontrollimine Hingamistüübid: normaalne hingamine, Cheyne-Stokes’i hingamine, Biot’ hingamine, Kussmauli hingamine. Normaalne 14–18 hingamist minutis, korrapärane. hingamine Kussmauli Hingamise sügavuse ja sageduse suurenemine; viitab hingamine ainevahetushäirele, näiteks metaboolne atsidoos või diabeetiline kooma. Cheyne-Stokes’i Pindmine hingamine, mis muutub üha kiiremaks ja sügavamaks, siis hingamine hingamine vaibub ja järgneb hingamispaus; kordub uuesti.