43. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim) Durkheim: hälbelisus pole tegelikult ühiskonda hävitav, vaid suisa vajalik: Kuritegevus liidab ühiskonda liitumine kuritegevuse vastu, seesmine seotus või nn üldine tuju, mis grupikonsensuse kaudu tugevdab sotsiaalset korda Piiride märkimine protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Piiridega märgitakse kuhumaani aktsepteeritakse inimese tegevust ning kusmaalt muutuvad need hälbivaks. Nii muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega. Hälbiva käitumisega saab välja lasta viha, maandada pingeid. võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni. 44. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta?
(Emile Durkheim) Durkheim: hälbelisus pole tegelikult ühiskonda hävitav, vaid suisa vajalik: Kuritegevus liidab ühiskonda liitumine kuritegevuse vastu, seesmine seotus või nn üldine tuju, mis grupikonsensuse kaudu tugevdab sotsiaalset korda Piiride märkimine protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Piiridega märgitakse kuhumaani aktsepteeritakse inimese tegevust ning kusmaalt muutuvad need hälbivaks. Nii muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega. Hälbiva käitumisega saab välja lasta viha, maandada pingeid. võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni. 72. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Esmane ja teisene sildistamine. Sildistamisteooria järgi on hälbimus seotud hoopis suhtlemisprotsessiga deviantse ja
1.5.Sotsioloogia ja teadus · Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste hulka nagu ka psühholoogia, majandus ja poliitika · Sotsioloogia kui teaduse määratlemisega on seotud mitmeid probleeme, millega nt keemikud, füüsikud jt kokku ei puutu Sotsioloogia ja teadus · Sotsioloogilist teooriat iseloomustavad: läbiproovitus, põhjalikkus ja praktilisus, aga samuti peaksid nad nii palju kui võimalik tõele vastama · PROBLEEM: sageli ei oska sotsioloogid öelda, kusmaalt jookseb piir õige ja vale vahel isiklikud huvid, kahtlused jms · Ühiselt kokkulepitud tingimused uurimuste läbiviimiseks · Ükski teooria ei saa olla 100% tõene. Kui mõni teooria suudab näidata oma püsivust ja praktilisust, siis tunnistatakse sobivaks teatud ajaks Erinevused loodusteaduste ja sotsioloogia vahel · Eksperimendid ja katsed · Eksperimentide tulemused ja nende nn "püsivus" · Uurija mõju uuritavale