(Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. aastal. 1848. aastal näitas Garrod, et podagra puhul tõuseb kusihappe hulk veres. 1961. aastal selgitas McCarty põhjalikult kusihappekristallide tähtsust liigestes ägeda podagrahoo tekkimisel. Sellest ajast nimetatakse podagrat mirkokristalliliseks artriidiks. (Reumatoloogia, 2000) Epidemioloogia.
mikroskoopiliselt avastatav hematuuria). Kasvaja kahtlusel ja kui leitakse juhuslikus uriiniproovis atüüpilisi rakke, kogutakse uriin uuesti vastavalt tsütoloogilise proovi nõuetele ja värvitakse erimeetodil. III. Muu sademe leid: 1. Kristallid Normaalselt ei leidu värskes uriinis, tekivad uriini säilitamisel. Kliinilist tähtsust ei oma. Leitakse normaalse terve inimese uriinis. Happelises uriinis: · amorfsed uraadid; · kusihappekristallid; · kaltsiumoksalaadid (põhjuseks rohkelt oksalaate sisaldava toidu söömine, näiteks tomatid, apelsinid, rabarber, spargel, spinat). Leeliselises uriinis: · amorfsed fosfaadid; · tripelfosfaadid (tihti neerukivide korral). 2. Muu leid: * lima; * bakterid; * pärmiseened; * spermatosoidid; * Trichomonas vaginalis. 9 E. Standardiseeritud uriini analüüs 12. Patsiendi motiveerimine järgimaks instruktsioone. 13
annaabi.ee 
