Kolkatas on üks imposantne seitsmekorruseline hoone, millel kiri:"Üleriigiline puhtuse ja hügieeni instituut". Miskipärast on ka selle maja ümbrus täpselt sama räpane kui kogu ülejaanud linn. New Dehliga ei anna Kolkata't muidugi võrrelda. Seal on piirkondi, kus kõik müürid ja majaseinad on umbes meetrikõrguselt tugevalt erodeerunud. Kuna sellist leiutist nagu peldik, suurem osa rahvast ei tunnista, siis mehed lihtsalt kusevad vastu seina ja naised kükitavad tänaval ja õiendavad oma asju pika sari varjus. Sestap ringi jalutades on mõistlik hoida keset tänavat, kuna seal on junnide kontsentratsioon väiksem. Üldiselt korjavad õhtumaisest kultuuriruumist pärit rändajad varem või hiljem üles mõne kurja bakteri, mis nende sisikonna pahupidi pöörab ja peldikust võib saada enimkülastatud vaatamisväärsus. Nõuka ajal elanud inimestele on seal
järgmised: 1) vokk ja selle osad; 2) kaev, selle osad, veevõtmine; 3) lehm, ta kehaosad ja tegevused, lüps; 4) ahi ja selle osad; 5) kana; 6) veskid, nende liigid, osad, jahvatamine; 7) hein, koorem, kuhi, saad; 8) tuli, tuletegemine, säde; 9) leib, leivategu; 10) silm, selle osad, pilk. Tuntumad mõistatused, mille pealt näiteks lehm teenis põhiosa oma 3. koha punktidest, on: Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits (lehm); Neli neitsit kusevad ühte auku ~ ühe kapa ~ kingakontsa sisse (lehmalüps); Kuum ~ Valge kivi aida all (lehma udar); Üks halg kütab kaks ahju (lehm lakub oma sõõrmeid); Tüvi ülespidi, latv alapidi (lehma saba). Mõistatamisobjektide ja laiemate temaatilis-mõisteliste regioonide populaarsus eesti mõistatuste lahendites näib rajanevat suuresti kahe põhifaktori koostoimel. Need on 1) "visuaalsusfaktor": mõistatused peavad silmas eelkõige oma lahendobjektide füüsilist kuju;
annaabi.ee 
