Näitemängude sündmustik võeti igapäevaelust. Eriti meeldisid Rooma publikule natuke ebaviisakad naljad, üksteisele jalaga taguotsa löömine ja muu selline. Kui rikas roomlane ei olnud parajasti teatris, siis armastas ta hästi süüa. Päeva tähtsaim söömaaeg oli õhtusöök. Jõukad sõid väga mitmesuguseid toite, jõid palju veini ja veetsid söögilauas tunde. Mehed ja hilisel keisririigi perioodil ka naised lebasid laua ümber paigutatud kusettidel. Toitu serveeriti tükeldatult ja seda tõsteti kas näppude või lusikaga. Vaesed sõid juurviljaputru ja kui võimalik, siis ka kala, leiba, oliive ja veini. Liha pakuti erilistel puhkudel. Magama mindi siis, kui pimedaks läks. Roomlastele ei meeldinud teha sporti. Kuigi ometi kaarikute võiduajamine oli Roomas kõige populaarsem spordiala, mis köitis kõiki sotsiaalseid kihte orjadest kuni keisriteni välja. Üksvahe peeti Roomas võiduajamiste tarbeks 14 000 hobust ja neistki jäi väheks
Võimaluse korral konstrueeriti mitraeasid koos või juba eksisteerivate hoonete alla. Paljud mitraead, mis järgivad õiget põhiplaani on hajutatud üle endise impeeriumi ala, eriti võib neid leida leegionide valvepostide ja riigipiiride juurest, näiteks Britannias. Mitraeasid võib leida ka Kristlike kirikute maa-alustest osadest. Nende struktuuri järgi on võimalik oletada, et kummardajad kogunesid ühistele söömaaegadele, kus nad siis seinaäärsetel kusettidel lamasid. Enamikesse templitesse mahtus vaid kuni 30 või 40 üksikisikut. Mitrailised auastmed: Mitraismi liikmed olid jaotatud 7-sse järku. Kõikidelt liikmetelt oodati esimeses neljas järgus arengut, samal ajal kui vaid vähesed suutsid edasi liikuda kolmes kõige kõrgemas astmes. Esimesed neli astet esindasid spirituaalset progressi ning uuest asjasse pühendunud isikust sai Corax, samal ajal kui Leo oli juba meister ja ülejäänud kolm olid juba täiesti spetsialiseerunud ametikohad.
annaabi.ee 
