üksikute alveoolide ilmudes bronhioolide seintesse. 26. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes ja koosnevad peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest. Kopsuvärat on koht, kust peabronhid, veresooned ja närvid kopsu sisenevad. Dorsaalne pind on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav. Kopsud jagunevad sagarateks. Kopsu sagarad jagunevad segmentideks. Kopsud on kaetud serooskestaga – kopsukelmega. Kopsusid toidab aordist algav bronhiaalarter. 27. Kuseorganite üldine iseloomustus Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad kusepõis ja kusiti ning ülemised kuseteed neeruvaagnad ja kusejuhad. 28. Neerude ehitus: Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast, alumise rinnalüli kõrgusel
Läikekiht – tugevalt värvunud riba, selles kihis ei ole rakud eristatavad Sõmerkiht – piklikud, hävivate tuumadega rakud, rakkude tsütoplasma sisaldab keratohüaliini sõmeraid Ogakiht – hulknurksed väikeste ogataoliste jätketega rakkude kiht Basaalkiht – prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil Naha pinnal, ninapeeglis, seedekanali algusosad, küüned, kapjad, sõrgad Transitoorne epiteel Katab kuseorganite pinda ja selle epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele, eristatakse kolme kihti Pindmine kiht – suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta – tsütoplasma riba (kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest) Vahekiht e intermediaalkiht – hulknurksed rakud, apikaalne osa kumer, basaalne osa tungib all asetsevate rakkude vahele
annaabi.ee 
