Sageli pole matkal aga niivõrd oluline, et nool jääks seisma niisama kiiresti kui võistluskompassidel. Võistluskompassid võimaldavad teiste kompassidega võrreldes määrata kiiremini suunda ja on stabiilsemad: nool jääb enamasti seisma alla ühe sekundi jooksul, parimal juhul poole sekundiga. Niisuguste omadustega kompassid on kasutusel eeskätt orienteerumisspordis, kus on oluline kompassi kiire "töö". Tänapäeval on kompassidele lisatud ka muud varustust, näiteks termomeeter, kurvimeeter, vile vm. Peegelkompassil asendab pikka põhiplaati peegel, mis võimaldab objektile paremini sihtida ja täpsemini suunda määrata. Üldiselt on alusplaadiga kompassi matkal koos kaardiga mugavam kasutada kui peegliga varianti. Kuidas kompassiga orienteeruda? Ma tean oma asukohta kaardil ja soovin minna metsas oleva punkti juurde - kuidas seda teha? 1. Aseta kompass servaga kaardile soovitud liikumissuunas 2. Pööra kompassi korpust kuni N on suunatud kaardil põhjasuunas
Sirgjooneline kaugus on lühim tee kahe punkti vahel ehk nii nimetatud kaugus linnulennult. Kaugust hinnatakse silma järgi (pilt 6.16) ja mõõdetakse erinevate vahenditega (joonlaud, sirkel) (pilt 6.17). Pilt 6.16 172 Pilt 6.17 Kõverjooneline kaugus on vahemaa kahe punkti vahel , mis mõõdetakse vastavalt kõverjoonelisele liikumisteekonnale. Kaugust mõõdetakse erinevate vahenditega (sirkel, kurvimeeter). ASIMUUDID Kaitseväes kasutatakse nurkade mõõtmiseks tuhandiksüsteemi, kus täisringis on 6400 tuhandikku (64- 00). 1º 18 tuhandikku (00-18) ( pilt 6.18). Pilt 6.18 173 Magnetasimuudiks nimetatakse magneetilise põhjasuuna ja mõõdetava suuna vahelist nurka. Magnetasimuuti mõõdetakse maastikul (pilt 6.19). Direktsiooninurk on kaardivõrgustiku põhjasuuna ja
annaabi.ee 
