energiat: potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) - K. Bühler (üks psühholingvistika rajajatest) - S. Kartsevkij (väitis, et suhe tähistaja ja tähistatava vahel ei ole sümmeetriline, kuna tähistaja on tunduvalt lihtsam.) Nikolai Trubetskoi Tähtsaim teoreetik (huvitav, et ise rääkida ei armastanud, kirjutamisega oli ka kurvasti: ta oli düsleksik), 1939 ilmus postuumselt tema teos "Fonoloogia alused", mida loetakse tähtsaimaks kulturoloogilissemiootiliseks raamatuks 20. sajandil. Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem. Täidab lüngad Saussure käsitluses - keele kui abstraktse analüüsimise küsimused ja probleemid keele märgisüsteemilisusega seoses sellega, et häälikud ei ole märgid. Häälikud eristavad tähendusi, on
energiat: potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) - K. Bühler (üks psühholingvistika rajajatest) - S. Kartsevkij (väitis, et suhe tähistaja ja tähistatava vahel ei ole sümmeetriline, kuna tähistaja on tunduvalt lihtsam.) Nikolai Trubetskoi Tähtsaim teoreetik (huvitav, et ise rääkida ei armastanud, kirjutamisega oli ka kurvasti: ta oli düsleksik), 1939 ilmus postuumselt tema teos "Fonoloogia alused", mida loetakse tähtsaimaks kulturoloogilissemiootiliseks raamatuks 20. sajandil. Lähtub Saussure'ist: keele ja kõne eristamisest ning sellest, et keel on semiootiline süsteem. Täidab lüngad Saussure käsitluses - keele kui abstraktse analüüsimise küsimused ja probleemid keele märgisüsteemilisusega seoses sellega, et häälikud ei ole märgid. Häälikud eristavad tähendusi, on