rahulolu, ta on kadunud hing. Ma lugesin hiljuti James Krüssi raamatut „Timm Thaler ehk müüdud naer”. Ka antud teos väljendas arvamust, et rahal on vaieldamatult suur jõud, kuid põhiliselt avaldub see just mõjutades inimesi, kes pole iial rikkuses elanud, Mida rohkem raha on uusrikka käsutuses, seda enam mõistab ja tunnetab intelligentne inimene, et raha toob jõuetust, ta tunneb, kuidas rikkus justkui devalveerub ningmuutub kurvastavaks. Olen veendunud, et jõudu ega õnne ei saa mõõta rahaühikutes. Kahjuks on praegune ühiskond uskumatult välisele orienteeritud ning raha tõepoolest paneb rattad käima. Loodan, et üha rohkem inimesi murravad välja rikkuse näilisest lummusest ning õpivad hindama jõudu neis eneses, mitte rahas.
Tol ajal tahtis lugeja põnevust ja nalja. 19. sajandi lõpu luule Kunstiline tase oli väga kahvatu. 80ndatel ja 90ndatel kasvas luuletuste arv. Põhjuseks oli ajakirjanduse kasv. Paljude ajalehtede toimetajad olid ise ka luuletajad. Enamasti oli luule madalatasemega, naiivne.1881 hakkas ilmuma igapäev ajaleht. 80ndatel olid peamised luuleavaldajad Postimees, Sakala, ajakirjad Oma Maa, Linda, Meelelahutaja, mitmesugused kalendrid. Selle sajandi luule kurvastavaks asjaoluks oli see, et kõrgtase puudus. Anti välja mitmeid luulekogusid. Peamiselt isamaalised luuled, vaimulikud. Koidula ärkamisaegne luule läks inimestele tõeliselt hinge. Eriti isamaalised. Hakkas levima jäljendamine (hakati mõnda iidolit matkima, kuid ei küünditud temani, oli n-ö hale vari). Paljud võtsid endale Koidula eeskujuks ja hakkasid massiliselt matkima valulikku isamaaluulet. Hakati võtma kirjanikunimesid, kuna Koidulal oli see, nt Tundela
kirjapilt ja hääldus ei allu mingile loogikale ja põhjustab seega paratamatuid suhtlemis- ja identifitseerimishäireid. Nimekorralduse analüüsist jäid välja muud nimeliigid. Neist oleksid lähemat käsitlust väärinud ehk toote- ja marginimed (nn brändid), mille kohta on samuti olemas õigusakte, eeskätt kaubamärgiseadus. Kaubamärgid on aga võrdlemisi spetsiifiline ja suuresti rahvusvahelise ulatusega valdkond, mistõttu nende keelsuse analüüs oleks tõenäoliselt kujunenud kurvastavaks. Eelnev analüüs on sündinud mitme nimeuurija ja -korraldaja ühistöö tulemusena. Eestis ei ole võib-olla kunagi varem olnud korraga nii palju nimeuurijaid kui praegu. Seejuures ei ole märgata ka uurimisteemade dubleerimist. Pole vahest liialdus soovida, et riik suudaks riikliku nimekorralduse huvides nende uurijate potentsiaali täiel määral ära kasutada. 7.1 Nimekorraldusega tegelevad institutsioonid Teadusliku nimekorraldusega tegeldakse praegu mitmes asutuses, kus on
annaabi.ee 
