inimesel on see teadmiste ,,piir" kuhu ta jõuda võib. Kuid samas inimene areneb iga päev ning iga minul saab õppida midagi uut. ,,Sest inimene joob veini rõõmu pärast, ja ta joob veini mure pärast, ja ta rõõmustab oma südant veiniga edu saavutades ja veini sisse uputab ta oma pettumuse." See on väga tõsi, sest ka tänapäeval juuakse alkoholi ükskõik millal. Siis kui rõõmustatakse (pidudel, tähtpäevadel) ning samuti ka, kui kurvastatakse ehk otsitakse veinist või muust joogist lohutust või abi. Seda ei saa läbi aegade muuta, see oli ning jääb nii. Kümnes raamat ,,Taevakõrguse linn" ,,Seda kõike nägin oma silmaga ja seda näinud, haarasin endal kahe käega peast kinni ja mul oli kõik ükspuha, sest mõtlesin, et inimesest ei suuda tema hulluses parandada ükski jumal." Inimese kujutlusvõime on lõpmatu ning uskumatult lai Sinuhe nimetab seda ,,hulluseks", mis on õige.
takistab lahkunul järeleminejaid välja valida. Samuti pidi nii surnu kui ka surija juures vaikselt olema. Samuti oli tavaks surnust ainult head rääkida. Arvati, et surm heastab kõik inimese patud. Inimestel on erinev suhtumine ka vanade ja noorte inimeste surma. Vanasti leinati vanemaid inimesi väliselt rohkem kui lapsi. Surnud lapsed maeti aga vaikselt, ilma suurema leinatalitluseta. Tänapäeval on aga vastupidi. Rohkem kurvastatakse noorte surma üle, kui vanemate inimeste surma üle. Arvatakse, et noorel inimesel on kogu elu veel ees vanemad on aga juba elada saanud. Kuid iga inimese surm on paratamatus. SURNU PESEMINE Varasemal ajal tuli surnu riietada ja pesta pereliikmetel, siis ei olnud selleks eraldi surnupesijat ja surnuriietajat, nagu seda on tänapäeval. Juhul kui inimene suri haiglas, siis jäi see töö teha haiglatöötajatel. Haiglas lahati ka laipa, ning see kahjustas keha
annaabi.ee 
