Mida uut sain teada kunstiajaloost Niguliste muuseumi külastades? 28.10.2009 Kunstiajaloost Niguliste muuseumis sain teada palju uut ja huvitavat. Huvitavat juba sellepärast et see koht on nii kirk,muuseum ja kontserdisaal kõik ühes. Silma jäid ka kiriku erinevad värvid. Minu arvates oleks kirik ühevärvilisena palju ilusam. Sees olles jäi esimese asjana silma suured ja sünged maalid. Kõik tundusid olevat kurvade ja mornide näoilmetega. Kõik on seoutud muidugi ka usu, surma, tappmise ja sõiaga. Rõõmu ja õnne tundus väga vähe olevat. Paljudel maalidel on just kujutatud hukkamist. Inimeste keha on kujutatud normaalsena, mitte liiga kondise ega ka mitte liiga paksuna. Vanaaegsete rõivaste ja olekuga. Maalide juures jäi ka silma nende ehitus. Näiteks, üks pilt koosneb kolmest osast, eespool need kolm osa on ühtede joonistustega aga teiselpool ka veel omakorda kaks osa maalitud. Mõned
ümber.Beauty läks. Tuli kätte päev, mil Scott tahtis sõita pikaks ajaks maale, oma ema-isa, naise ning laste juurde ning ta ei saanud Valgekihva kaasa võtta.Valgekihv tajus seda ning muutus väga närviliseks.Ta valvas koguaeg hutsiku juures ning käis alati Scottiga kaasas, kui too kuhugi läks. Lõpuks tuli kätte Scotti saatmis aeg.Mindi sadamasse aerikut ootama.Scott astus pardale ja Valgekihv samuti.Scott patsutas Valgekihva ja Valgekihv vaatas talle kurvade silmadega otsa."Ei.Ma ei suuda.Ma võtan Valgekihva Lõunamaale kaasa," lasusu lõpuks Scott.Matt ainult muheles ja lehvitas Scotile. Pikk teekond läbi linna, mürisevate autode vahelt, oli viinud neid maale, Scotti koju.Neile tuli vastu koer Collie ja Dick.Nad hüppasid kohe Valgekihva kallale ja alati tekkis neil rüselus.Majas elas Scoti isa ja ema, Scoti õed Beth ja Mary, isanda(selleks pidas Valgekihv Scotti) naine Alice ja ta lapsed Maud ja Weedon.Valgekihv vihkas lapsi