Hiilgeajal suur osa Aasiast ja Euroopast oli mongolite võimu all. Mongolite esiletõus toimus väga kiirelt. 13. sajandi alguses kerkis esile Temutsin, hiljem tuntud Tsingis-khaanina. Mongoolias ülikud kerkivad esile, keda nimetatakse nojoonideks, neil sõjaline kaaskond, keda kutsuti nukker`iteks, pooleldi ihukaitse, pooleldi sõjaväelane. Juba 12. sajandil üksteist oma võimu alla suruma. Temutsin suutis esiotsa tõusta. Ononi jõejääres sündis Tsingis-khaan. Kurultai nojoonide kokkutulek, kus valiti Temusin suurkhaaniks ehk Tsingis-khaaniks, mis mongoolia keeles suurkhaan. Ta suutis järk-järgult oma võimu laiendada, suutis rajada väga tugeva sõjaväe, tema eestvedamisel võeti vastu mongolite seadus jassa. Teatud punktide osas karm, reguleeris mongolite sõjaväge. Kokku oli jassas teadaolevalt 36 punkti, millest 13 eest ettenähtud surmanuhtlus karistuseks. Nt tapmise, röövimise, varastatud asjade ostmise eest
sõjasaagist kuid vaatamata sellel õnnestus neil 1225 Mongooliasse tagasi jõuda. 27. Batu retked Vene aladele (Sergejev, Vseviov 2002, 237248). Peale tsingis-khaani surma jaotati maa poegade vahel ja läänepoolne uluss kuhu kuulusid maad kuni volgani läksid Dzutsi le kas aga enne Khaani suri ja nii sai need maad hoopis tema poeg Batu, lisaks läksid talle kõik ida-euroopa alad kuhu mongolid jõuavad.1235 aastal toimunud mongolite peakorteris Karakourmis suur kurultai kus otsustati väed ühendada ja läänt vallutama asuda. Vägede juhiks sai Batu ja tema peamiseks abiliseks Subedei. 1236 astal valluati Volga-Bulgaaria, ellujäänud põgenesid Vladimis-Sustalimaa vürstilt luba asuda elama Volga parempoolsele kaldale. 1237 langesid Volga ja Doni vahelistel aladel elanud polovetsid ja sügiseks olid mongolid venemaa piiridel. Kokku oli vägedes enam-vähem võrdselt sõdureid venelastel siis 100 000 mongolitel u 125-150 000
annaabi.ee 
