Leeni tunneb valu, sest on haiget saanud ning nutab. Nuttes tunneb, et ta on suureks saanud ning elurõõm on kadunud, ta ei tunne enam rõõmu nukkudest ja lapselikkusest. Seda lugedes tekkis mul mõte, et ilmselt pole asi kunagi teistmoodi olnud. Mehed ei soovinud end siis siduda ja ei soovi ka tänapäeval. Või kui soovivad siis kellegi teisega, kellegagi, kes pole üldse mitte nii heatahtlik, kui sina. Novell ,,Hingemaa" rääkis kooliõpetaja Juhan Remmelga seiklusest Kurukalmu koolini. Teepeal kohtus Remmelgas vaese ja küüraka mehega, kes heina vedas, ta hobune oli nälginud ning heinavanker teljeni mudasse vajunud. Remmelgas aitas meest, kuigi külamees alguses pelgas, sest ta uskus et too viks ja viisakas mees on ülbe. Kuid ei inimene jääb siiski inimeseks, oled sa siis rikas või vaene. Tänuks abi eest, lubas talumees Remmelgal enda juures ööbida, sest aeg oli juba hiline ning koolimaja kaugel. Alles siis nägi Remmelgas viletsust
Ja kui obadus oleks, jõudu jällegi poleks!" 2. Ilm oli ikka vihmane, Remmelgas sammus muudkui edasi. Lõpuks nägi ta teljeni musasse vajunud heinakoormat, mida nälginud hobune sikutas ja küürakas mees aisa kõrval tõmbas. Juhan läks mehele appi. Küürakas mees küsis Juhanilt, kes ta on, kust tuleb ja kugu läheb. Kui ta kuulis, et võõras on õpetaja, läks küüraka tuju lahkemaks. Remmelgas uuris, kas Kurukalmu koolimaja on veel kaugel ning mõisitis, et täna ei jõua ta kindlasti sihtpunkti. Küsis siis Küürakalt öömaja ning küürakas oli nõus. Küüraka kodu oli väga vilets, kodu, kuhu inimene aastate kaupa kõik oma vara ja vaeva kandnud ning mis paistis ikka viletsa sipelgapesana. Toas oli pime, laual põles pisike ümmarguse tahiga lamp, mis andis vähe valgust aga palju suitsu. Kõik oli nii must, kitsas ja umbne. 3. Pere ja Juhan istusid sööma
annaabi.ee 
