Kreeklased jaotasid poeesia zanriti: · Eleegia ja jamb - Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus. Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Värsimõõduks oli jambiline trimeeter. · Monoodiline lüürika e meelika (soololüürika) - Monoodiline meelika vastab enim nüüdisaegsele lüürikale. Temaatikalt oli ta mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, aga ka poliitiline luule. Põhiliselt arenes monoodiline meelika Lesbose saarel, kus selle tähtsamad esindajad olid Alkaios ja Sappho, kes kirjutasid aioolia murdes
Ibykos- ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest. 5 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Jamb- Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Jambides pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Selliste luuletuste levinumaks värsimõõduks oli jambiline trimeeter, millest hiljem sai ka dialoogide levinuim kõnevärss draamateostes. Jambiline trimeeter koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambilist värsijalga. jambiline trimeeter Jamb oli arvatavasti esimene zanr, milles loobuti laulust. Arhailisel ajal ei seostunud jamb ühegi kindla värsimõõduga, jambide asemel kasutati ka trohheusi ja teisi värsimõõte.
tema ja ta onupoeg Joe (teine noor-mees) veel selle päeva eest kätte maksavad. Ütles, et ta isa ja mõlemad vennad olid tapetud, ja kaks või kolm vaenlast ka. Seletas, et Shepherdsonid olevat neid peidust varitsenud ja et isa ja vennad oleksid parem pidanud sugulasi ootama, -- Shepherdsonid olevat ülekaalus olnud. Küsisin, mis oli saanud noorest Harneyst ja miss Sophiast. Ta ütles, nad olevat üle jõe läinud ja pääsenud. See rõõmustas mind. Aga ma pole iial kuulnud kedagi nii kurtvat kui Bucki selle üle, et tal korda ei läinud Harneyd tappa tol päeval, kui ta tema pihta laskis. Äkki: põmm! põmm! põmm! kolm või neli püssipauku. Mehed olid tasa teiselt poolt läbi metsa tulnud ja lähenesid, olles hobused metsa jätnud. Poisid kihutasid joostes jõe poole -- mõlemad olid haavata saanud -- ja kui nad käreda vooluga pärivett ujusid, jooksid mehed piki kallast, tulistasid neid ja kisendasid: «Tapke nad! Tapke nad
annaabi.ee 
