E. Sokolovski Oma aja kohta võrdlemisi edumeelne inimene oli pastor Ernst Sokolovski. Ta ei hoolitsenud ainult oma koguduse liikmete usulise külje eest, vaid püüdis kaasa aidata nii nende majandusliku kui ka haridusliku taseme tõstmisele. Tõenäoliselt puutus pastor Sokolovski koolide inspekteerimisel ja koguduse liikmete kodudes käies kokku kurttummade lastega. Võib arvata, et nendest kokkupuutumistest ja välismaal nähtust tekkis pastor Sokolovskil mõte hakata ka Eestimaal kurttummi lapsi õpetama. Selleks oli vaja vastavat kooli, mille asutamise küsimus otsustati jaatavalt. Algkapitali koolimaja ehitamiseks moodustas parun Krüdeneri pärandus 1000 rubla. Sellele lisandusid veel korjandused koguduse kaudu. Koolimaja täielikuks ehitamiseks ei piisanud nendest ja puuduolev raha võeti võlgu, mis tasuti alles aastate jooksul. Koolimaja asupaigaks valiti maa- ala Vändrast väljuvate Paide ja Viljandi maanteede vahel. See maa kuulus mõisnik von
Kurttummad lapsed Neid on statistiliste andmete järele umbes sama palju kui pimedaid, umbes 1000-1200 inimese kohta tuleb 1 kurttumm. Ka nende hulgas tuleb vahel sündinud kurttumme ette. Selle põhjused on enam küll oletatavad kui tõendatavad. Kurt laps ei hakka rääkima. Kui laps alla 8. a. kuulmise kaotab, siis unustab ta ka rääkimise ära. A.C.M. Epee asutas 1760. a. Pariisis esimese kurttummade kooli. Ta leiutas ka viisi, kuidas kurttummi õpetada. Tema õpetusviisi nimetatakse daktüloloogiaks. Sõrmede ja käte mitmesuguste seisangute ja liigutuste järele õpetatakse kurttummi kõnekeelest aru saama. Õnnetuist õnnetumad on need lapsed, kes on ühtlasi pimedad ja kurttummad. Neid on raske õpetada, kuid Rootsi on ainuke maa, kus selliste tarvis on asutatud erikool-kodu. Õnneks ei leidu neid inimesi ilmas mitte palju. Vigased lapsed Vigaste laste saatus on olnud igal ajal ja igal maal kurb
annaabi.ee 
