siis ilmselgelt toimub samamoodi ka õppimine ja õpetamine. Usun, et pimekurdi õpetamine on ka paras katsumus ja samas ka väljakutse õpetajale. Kindlasti on huvitav jälgida sellise inimese arengut ja saavutusi. Lugedes Heleni kõne ja hääleomaduste kohta meenus mulle mu onu, kes oli lapsepõlves põetud keskkõrvapõletiku tagajärjel kurdiks jäänud. Olen kuulnud teda rääkimas. Olen näinud, kuidas ta suhtleb teiste kurtidega ja kuulnud, kuidas ta suhtleb nendega, kes kuulevad. Temale mõeldes tuleb tihti meelde, kuidas ta ajab segamini mõned sõnad, näiteks „palav“ ja „palavik“. Tema kõnest mina saan aru, aga kuna hääldamine ei ole selge ja mõned sõnad lähevad vahetusse, siis arvan, et inimesele, kes kurtidega kokku ei ole puutunud, võib olla nende kõnest raske aru saada. Minu jaoks on alati parajaks pähkliks olnud kirjandite ja esseede kirjutamine. Raamatut
A. G. Bell oli tuntud telefoni leiutajana ning veel teadlase ja novaatorina. Ta leiutas esimese praktilise telefoni. Hariduse said ta Edinburghi ülikoolis ja Londoni ülikooli instituudis.Töötas inventorina, teadlasena ja ta oli aastast 1873 Bostoni ülikooli häälefüsioloogia professor. 1876. aastal ta patenteeris esimese ALEXANDER GRAHAM BELL kasutuskõlbliku telefoni ning uuris ka kõne salvestamise ja taasesitamise võimalusi. 1871.aastal alustas ta koostööd tegema kurtidega ning aastal 1872 asutas ta kooli kurtidele, mis sai osa Bostoni ülikoolist. 7.märts 1876 edastati heli mööda ühte traati, ta edastas inimese kõne. 1877.aastal alustas ta Bell Telephone Company, kuna Belli telefoni patient oli üks kõige väärtuslikumaid patientidest Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest; aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised
Vahetu otsekohesus annab kõige paremaid tulemusi. 0,1% inimestest kasutab esimese keelena viipekeelt. Paljud nendest inimestest on sündinud kurdina või jäänud kurdiks väikelapseeas. Keel ja kultuur antakse edasi vanematelt lastele. Paljudel kurtidel vanematel on kuuljad lapsed ja paljudel kuuljatel vanematel on kurdid lapsed. Kultuurides ja keeltes on siin piisavalt palju erinevusi. Kurtide keel ja kultuur on jäädvustatud läbi kontaktide teiste kurtidega kurtide kogukonnas. Kurtide ühingutel on tugevad omavahelised sidemed kurtide rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tegeletakse aktiivselt isetegevusega, kultuuri ja spordiga, omanäoline on ka vaba aja sisustamine. Viipekeelt on aastaid halvustatud ja see keel on olnud keelatud haridussüsteemis. Kasutati peamiselt oraalset meetodit, järk-järgult on aga suuremat tähelepanu pööratud kombineeritud ja kakskeelsele õpetusele, milles on oluline koht viipekeelel.
Tumm on füüsiliselt terve, ka näeb ja kuuleb ta normaalselt. Vastutab pimeda ohutuse eest. · kollane - kehastab pimedat. Temal tuleb silmad korralikult kinni siduda, et ta midagi ei näeks. Pime on füüsiliselt terve, ta ka kuuleb ja saab rääkida. · valge - kehastab kurti. Et ta midagi ei kuuleks, tuleb talle panna kõrvatropid või kõrvaklapid, vajadusel veel ka salliga kõrvad kinni siduda. Kurt ei kuule suurt midagi, küll aga näeb. Nagu kurtidega ikka, ei ole ta ka eriti jutukas ja räägib vaid äärmisel vajadusel. Vastutab pimeda ohutuse eest. · roheline - vaatleja. Tema ülesandeks on jälgida, et ülejäänud mängijad reegleid ei rikuks. Tal on märkmik ja pliiats, mida ei tohi korrakski käest panna, kuna mängult on tal käed haiged ja ta ei saa nendega midagi puutuda. Üldiselt ta ei sekku ise mängu (ei räägi midagi,
annaabi.ee 
