Tähtsaimateks sellistest faktoritest on tuul ja lainetus. Tuule mõju oleneb laeva veepealse osa pindalast. Suurte tekiehitistega, eriti veel madala süvisega (näit. ballastis) laevadele on tuule mõju palju märgatavam. Tuul kutsub esile triivi ja kreeni, suurendab õhutakistust liikumisele ja halvendab juhitavust. Tuulest tekitatud kreen ei ole õigesti lastitud ja ballastitud laevale ohtlik. Triiv võib saada ohtlikuks allatuult paiknevate madalike või kalda korral. Vööripoolsetelt kursinurkadelt puhuv tugev tuul avaldab liikumisele märgatavat takistust. Erinevast suunast puhuva tuule mõju juhitavusele on erinev kuid tuntav, üldjuhul suureneb segavus ja laev kuulab halvemini rooli. Peamiseks ohuks laevale tormi ajal on lainetus, mis tekitab õõtsumist, lööke ja ülemääraseid pingeid laevakeres. Lainete jooksurinnaga paralleelsel kursil liikuv laev kõigub tugevasti, kusjuures kõikumiste hoog ja kreeninurk võivad olla küllaltki suured. Ka tekkivad
Kõrvale kaldumine ettekavatsetud teekonnast annab tunnistust triivist või hoovuse tegevusest. Aga selle põhjuseks võib olla ka vale arvestatav kompassiõiend. Triivi ja kõrvalekalde suurus tuleb navigatsiooniliste vahenditega kindlaks teha. Kui selline võimalus puudub, tuleb seda silma järgi hinnata. Voolu suunda saab hinnata veekeeriste järgi poide, toodrite või püsimärkide aluste juures. Tuleb arvesse võtta, et vööripoolsetelt kursinurkadelt tulev hoovus kannab rohkem kõrvale kui ahtripoolsetelt kursinurkadelt tulev. Märkimisväärse kõrvalekande korral, mille täpne suurus on teadmata, ei tohi lubada parandava kursiõiendi järk-järgulist suurenemist. Kursi parandus peab olema läbi viidud ühe- kahe võttega, kusjuures esimene parandus soovitatakse sisse viia pooleteisekordse varuga. Näiteks, kui kõrvalekalle on hinnatud 3-40, tuleb esmane parandus võtta 50. Nii on kergem
annaabi.ee 
