võimaldasid kursisolemist ka kõige uuemaga. Hilinemisena võib tõlgendada üksnes tõika, et paljud nähtused imporditi lääne arhitektuurist "kristalliseerunult", valmiskujul. Siinkohal on sobiv kohaliku kirjamehe J.J.Jannau veidi irooniline märkus: "Liivimaal on küll ilusaid hooneid näidata, kuid kahjuks pole meie ehituskunst enamasti muud kui koopia. Kõik, mis juba Roomas, Napolis, Dresdenis või Berliinis peab ka meil olema" Missugune siis oli ikkagi see Ohtu, mille ehitas Kursell? Täpseid andmeid meil selle kohta ei ole, küll aga võime üldülevaate saada kunstiajaloolase Ants Heina koostatud ajaloolisest õiendist "Ohtu mõis", mis valmis 1986 aastal, enne restaureerimistööde algust. Õiendis on lühikokkuvõte ansamblisse kuuluvate hoonete ehituslaadist, välisilmest ja nende olukorrast tol hetkel. Usutavalt võib, toetudes nendele materjalidele, saada üsna tõepärase ettekujutuse ka Kurselli
Magnusest pidi saama liivimaa kuningas , kellele läänistatakse kogu Liivimaa, liivimaa säilitab oma protestantliku us ja kehtima jäävad kõik seni kehtinud seadused. Liivimaalastel ei ole Venemaa ees mingeid maksukohustusi. Ainsaks kohustuseks on see, et tuleb osaleda tsaari sõjakäikudel. Jaanuaris 1570 sündmus, mida Magnus otsustab ära kasutada. Jaanuari alguses puhkes Tln mõisameeste mäss, pikemat aega palk maksmata neile. K.Kursell. Magnus lubab mehi tln appi saata, magnuse u 200 meest on tln suunas liikuma hakanud, kuid tegelik olukord lahenes kiiremini ja rootslaste kasuks. Mässavate mõisameeste hulgast leiti mehed kes olid nõus poolt vahetada. Korraldati joomapidu, seltskond oli purjus kuni kõik magama jäid. Rootslased tungisid vargsi toompea lossi ja hõivasid selle taas. Paljud mõisamehed hukati sh Kursell. Magnuse meestel ei olnud muud üle kui tagasi pöörduda.
annaabi.ee 
