Tööseelikud tehti tumedamad. Nende värvimiseks kasutati kas soomaaki, puukoort või mõnda muud värvainet. Suveseelikuid kooti harilikult samas kangas kui meeste suviseid linaseid tööriideid. Tarvastu põll sarnanes Viljandi põllega. Triibulise seelikuga kanti valget linast põlle. Ees kantav linane põll tehti piklikust riidetükist ja ülaosa oli vanematel põlledel sageli nii palistatud, et põllepael võis kurrupaela moodi sees käia. Sagedamini riie vöökohalt kurrutati ja värveldati. Nii sai põll ülevalt kitsam kui alt. Pidulik põll oli kaunistatud pilu, võrkpitsi, tikandi ja narmastega. Tihti kasutati sinise-punasega ristpistetikandit. Kõige kaunimatel peopõlledel võis rikkalik kaunistus täita 1/3 põlle pikkusest ja see tikiti kas ühe- või mitmevärviliste lõngadega. avaliselt oli põll naise perekonnaseisu tunnus. Mõnede andmete järgi kandnud Tarvastus põlle ka neiud,
riidest (Manninen 1927: 319). Kui pidupõll oli tehtud siiski kodukootud linasest riidest, oli ta enamasti kaunistatud pilude ja vahe ning äärepitsidega. Tikandi kasutamise kohta põlle alaosas on Tori põllede puhul tuua vaid üks näide ERM A 831.37 (koopia) 18286 (originaal). PÕLL Lõikelt on põlled väga lihtsad. Vaja on vaid täisnurkset piklikku riidetükki. Vanemat tüüpi põlledel on ülemine ots nii palistatud, et põllepael võis kurrupaela moodi sees käia. Uuematel põlledel oli riidetüki ülaosa volditud või kroogitud ja värvel peale õmmeldud. Värvli otsad keerati sageli aasadeks, millest köideti läbi eriline põllepael (Manninen 1927: 322). Tori põlled on üsna kitsad umbes 70 cm (allääres). Enamasti ka seelikust lühemad umbes 10 cm UUEM PÕLL Click to edit Master text styles Second level Third level
annaabi.ee 
