Manila on Filipiinide pealinn ja riigi suuruselt teine linn. Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. See valdab seal mereline kliima. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Asub lähisekvatoriaalses vöötmes. Koha absoluutne kõrgus on kuni 1012 mb. Filipiinide saarestik asub sooja hoovuse Kuroshio kõrval, mis teeb nende kliima pehmeks ja soojaks.
Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud näitavad, et piirkonnas kõige olulisem koht rändlindudele on kogu Ida-Aasia, kus on vähemalt 35 erinevat liiki esindavat lindu. 16.juulil 2010 toimus suur naftareostus, kui gaasijuhe plahvatas sadamas Dalian. See tekitas laiaulatusliku tule. Umbes 1500 tonni levis üle merepinna mille pindala oli 430 km
· Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis on maailmas Korea poolsaare rannikul suuruselt teine soe kõrgem - 4 ja 8 meetri hoovus Filipiini ja Ida- vahel. Korea poolsaare Hiina meres ning rannikul toimub kõrgeim tõus kevadel. Vaikses ookeanis. Kollase mere elustik · Kollasesmeres vohab palju · Mereimetajate, merikilpkonnade ja vetikaid, eriti pruunvetikas. suuremate kalade arv on viimaste
Toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning põhjustavad kuivemat kliimat. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. ÜLESANNE Nimeta maailma tähtsaimad külmad ja soojad hoovused, milline neist ja kuidas mõjutab Eesti kliimat? Tähtsamad soojad hoovused on teiste seas Kariibi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Norra hoovus, Irmingeri hoovus, Brasiilia hoovus, Alaska hoovus, Kuroshio hoovus, Ida-Austraalia hoovus, Mosambiigi hoovus, Madagaskari hoovus ja Nõelaneeme hoovus. Tähtsamad külmad hoovused on teiste seas Kanaari hoovus, Benguela hoovus, Lääne- Austraalia hoovus, Kuriili hoovus, Ida-Grööni hoovus, Labradori hoovus, California hoovus, Peruu hoovus ja Falklandi hoovus. Eestit mõjutab Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus läheb soojemast külmemaks ja sellega langeb ka õhu ja vee temperatuur
Amplituud O 0-1' M 5-10' troopiline- max-pärast suvist pööripäeva. Min pärast talvist pööripäeva, amp. O 5' M 20' parasvööde max juulis min jan. Lõpus. Amp. O 10-15' M 40-60' polaarne max august min- märts. Amp. 40-50'. Vesi atmosfääris. Transpiratsioon- taimede auramine. Füüsikaline auramine- maapinnalt auramine õhuniiskus- õhus leiduv veeauru hulk. Sademeid kus/ palju? Madagaskar idarannik- Soehoovus- 2000-3000. Gangese alamjooks mussoonide 1000-2000. Jaapan-Kuroshio hoovus- 1000-2000. P- Am. Idarannik- 500-1000. Mäestike mõju kliimale- 1km-20'| 2km-14'| 3km-8'| 4km-2'|. Õhu saastamine happesademed-Tööstuspiirkonnas, põhjustab heitgaasid, loodust hävitab, muudab mullad happeliseks, iminesele- sudu(hingamine). Abinõud-Filtrid, mitte fossiilsed kütused. Osooniaugud- antartikas, põhjustab külmad temp olud, fretoonid ja aerosoolid, loodust hävitab, inimesele nahavähk, aerosoolide piiramine. Kasvuhooneefekt- kogu maalilmas, kasvuhoonegaas,
kitsad tsonaalsed hoovused, mis võivad olla vastassuundades. Atlandi ookeanis on idasuunaline vastuhoovus veepinna all, Vaikses ookeanis ulatub vastuhoovus ka veepinnale. Ümber Antarktika on voolamisel vaba ruumi ning seal esineb Antarktika ringvool. Põhja-Jäämere külm vesi on ava-ookeaniga ühendatud kitsaste väinade kaudu, tuntumad on Labradori ja Oyashio hoovus.-effektKõigis ookeanides esineb hoovuste läänesuunaline intensiivistumine (westward intensification), vt. Golfi hoovus, Kuroshio, Oyashio, Brasiilia hoovus, Agulhas'i hoovus (joonis 10.5). Selle tekkimiseks on oluline Maa pöörlemise nurkkiiruse projektsiooni muutumine laiuskraadiga, nn. -effekt. Nimi tuleneb sellest, et esimeses lähenduses saab Coriolis'e parameetri muutumise kirjutada kujul f = f 0 + ( y - y 0 ) , kus y on põhja-lõunasuunaline koordinaat. El Niño klimaatiline fluktuatsioon Vaikse ookeani ekvatoriaalosas, mis esineb kord iga 2-10 aasta kohta. Selgeimaks märgiks on
annaabi.ee 
