Temaatilise poole pealt jällegi saab Zalakeviciuse filmi pidada mitme aspekti ja detaili puhul vesterniks – olemas on relvastatud võitlused, teatav anarhia, kättemaksufaktor jne. Küla iseenesest meenutab juba Metsiku Lääne linna, millest ei puudu loomulikult ka kõrts. Vesterne võib näha kui ameeriklaste versiooni keskaegsetest euroopa ristirüütlitest või jaapani samuraidest. Tähelepanuväärsemaks filmiks selle tõestuseks võib pidada Akira Kurosawa „Seitset samuraid“ (1954), milles on selgelt vesterni elemendid, kuid erinev kultuuriline/ajalooline taust.7 Selle filmi järgi on ameeriklased teinud oma versiooni – „Fantastiline seitse“(1960), mis on puhtakujuline vestern aga Kurosawa filmi täpne koopia. Mõlemas filmi keskmeks on kogukond, kes on hädas bandiitidega ja palkavad endale abilised – vastavalt siis kas samuraid või Metsiku Lääne püssimehed. Sellegipoolest ei kiputa „Seitsme samurai“ kohta ütlema vestern
vaid 28. Sellisel langusel oli mitu põhjust: seni kino jaoks toodetud B-kategooria vesterneid asendasid järjest rohkem telesarjad ning vesternile aluse pannud ideoloogia oli uues, sallivas ühiskonnas ajast ja arust. Esile tõusid ka senisest vägivaldsemad vesternid, mis tegid staari Clint Eastwoodist. Nende eeskujuks olid Itaalias sündinud nn Spaghetti-vesternid Jaapani samuraifilmid. Need mõjutasid ka John Sturgesi filmi ,,Seitse vaprat" (The Magnificent Seven, 1960), mis oli Akira Kurosawa ,,Seitsme samurai" (Shieinin no samurai, 1954) uusversioon. Zanrit hoidsid elus Sam Peckinpah´ nostalgilised, ent karmid pilguheidud Metsikule Läänele ning uuenduslikud vesternid, nagu Arthur Penni ,,Väike suur inimene" (Little Big Man, 1970). Siiski pidasid stuudiod vesternit hinge vaakuvaks zanriks, sellest tulenes ka Kevin Costneri pikk võitlus, et teha valmis film ,,Tantsib huntidega" (Dances with Wolves, 1990).
annaabi.ee 
