arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada ainult nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Nende päevade võrra, mil töötajal ei olnud tööajakava kohaselt kohustust töötada, ei ole ka alust kokkulepitud tööaega vähendada. 3. Töötamine ööajal: kestus, öö-töötaja, ööajal töötamise piirangud, kompenseerimine Ööajal töötamise kurnavamast mõjust töötaja tervisele on kehtivas õiguses töötaja kaitseks lühendatud vahetuse pikkust ühe tunni võrra ehk öövahetuse maksimaalseks pikkuseks võib olla 7 tundi. Öö-töötaja on iga töötaja, kes töötab öö ajal (22.00-06.00) vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt 1/3 oma iga-aastasest tööajast. Üldreegel, mille kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta
(Ibid) Oluline on märkida, et kiirustreeningutel tuleb valida selline kiirus ja korduste kestus, et korduse jooksul ja ka korduselt kordusele kiirus ei langeks. Treeningut võib sooritada nii kergendatud kui raskendatud vastupanu tingimustes (alla- ja ülesmäge). Kiirustreeninguid tuleks teha 20 võrdlemisi puhanud lihasega. (Ibid) Soorituslikult erineb kiirustreening kurnavamast intervalltreeningust peamiselt selle poolest, et uus kordus algab taastununa ning rõhku pannakse maksimaalselt tehnilisele ja kiirele sooritusele. Sellel eesmärgil on kiirustreeningu kordused ka lühemad ning puhkeintervallid pikemad kui intervalltreeningul. Kiiruse arendamise tähtsus on viimaste aastakümnetega murdmaasuusatamises (eriti tippspordis) kasvanud, sest parem varustus ja kiiremad (paremini ettevalmistatud) rajad nõuavad
annaabi.ee 
