-Vene sõjavägedes sõja algul? V:Enamlastel ümmarguselt 9000 meest ja eestlastel 2200-2300 meest. 60.Missugused olid need arvud sõja lõpul? V:Eestlastel 7500 enamlaste 160000 vastu. 61.Misssugune oli Vabadussõda strateegiliselt? V:Kaitsesõda 62.Mis iseloomustab Vabadussõja lõppu? V: Eestlaste visadus ja püsivus. 63.kelle vastu võitlesid innuga kõik Eesti mehed? V:Landeswehri vastu. 64.Mis väeliik oli eestlaste arvukaim? V:jalavägi kelle õlul lasus sõja kurnavaim osa. 65.Mis vägi oli jalaväe lahutamatu kaaslane ja toetaja? Välisuurtükivägi. 66.Mis olid olulised kiirreageerimis vahendid Eesti sõjaväes? V: soomusrongid, tegutsedes eriliste löögiosadena. 67.mis armeed võtlesid Eestlaste vastu aastal 1919. Viru rindel? V:N.-Vene 15. armee ja 7. armee 68.Missugust väeliiki kasutati veel kiireteks manöövriteks ja äkk pealetungideks? V:Ratsaväge 69.Tänu kelle abile oli võimalik ka Eesti mereväe objektiivne tegutsemine Soome lahes?
Peale nende ka kihelkonnakohtud, ühendasid mitut valda, neis esindatud nii mõisnikud kui talupojad, arutasid nendevahelisi tüliküsimusi. Mõlemas kubermangus oli mõisnikele ka häid asju krediitkassad, kust mõisnikud said võtta madalaprotsendilist laenu. Seadused anti välja, aga talupojad polnud ikka rahul, sest olid lootnud pärisorjuse kaotamist. EM talupojad olid eriti vihased, sest seal ei toimunud maade mõõtmist-hindamist. Kurnavaim teotöö oli öine rehepeks, 1805.a sügisel P-Eesti mõisates hakkasid talupojad sellest keelduma. Mõisnikud kutsusid kohale sõjaväeosad ja mõningates kohtades tekkisid suuremad konfliktid, üks neist oli Kose-Uuemõisas, kus osales umbes 100 soldatit ja 500 talupoega, midagi ei saavutatud, tööle pidid ikka hakkama. Hakati tegema ettevalmistusi, et kaotada pärisorjus, aga selleni ei jõutud väga kiiresti, sest vahepeal tulid Napoleoni sõjakäigud Venemaale. Pärisorjuse kaotamine
annaabi.ee 
