sagedusega. Juhuslik harjutamine ei vii edasi. Seega sõltub treeninguefektiivsus sellest, millisesse taastumisfaasi langeb järgmine koormus. Kui treeningute vahe on liiga pikk ning selle vältel jõuab suurenenud saavutusvõime mööduda, siis uus pingutus algab jällegi endiselt tasemelt. Sel juhul töövõime ei kasva. Kui aga treeningute vahed on liiga lühikesed ja organismi töövõime ei ole suutnud taastuda, võib võimete paranemise asemel välja kujuneda krooniline kurnatusseisund. Organismi saavutusvõime kasvab vaid juhul, kui järgmine koormus langeb ületaastumisfaasi. Vastupidavustreeningute puhul on otstarbekas lähtuda vastavalt vanusele kindlatest südame löögisageduse väärtustest. Pulsi lihtsaks ja täpsemaks mõõtmiseks oleks otstarbekas kasutada pulsimõõtureid, mida toodetakse kolmele sihtgrupile: 1) taastusraviks 2) harrastusportlastele 3) tippsportlastetreeninguks
Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks (Elenurm jt. 1997: 8). 1.1. Hea ja halb stress Stress tähendab inimestele erinevaid asju. Selle all võidakse mõelda väikest pingelisust ja väsimust, aga see võib olla ka salakaval ja tõsine, haigusi tekitav organismi krooniline kurnatusseisund. Lühiaegne stress ei kujuta endast tavaliselt ohtu ei inimese organismile ega tegevusvõimele. Healoomuline, kontrolli all püsiv stress on inimese jaoks jõuvaru. See lükkab ta liikvele ning paneb mõnikord isegi hetke jõuvarusid ületama. Mingiks tähtsaks ülesandeks valmistumisel soodustab positiivne pinge ülesande õnnestumist (Medici 2004: 25). Hiljuti uuriti stressi suhtes gruppi juriste. Avastati, et need kes olid tihedamini haiged olid -
annaabi.ee 
