Meie lapse uni. Veel laulusõnu: Rõõm tekib ja lekib (mp3) - M.C.Carpenter / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Neli iirist (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Oh oleks mul (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Möödas päev (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Prioriteedid (mp3) - A.Raudheiding / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Vana limusiin - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Mannekeen (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Kurjavaimu lugu - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Perekonnapea (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Põllumees - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Õnnelik mees - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Lilled peos - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Rukkilill - H.Vilep - sõnad Marta (mp3) - H.Vilep - sõnad Tähepõllu Lemps (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Orhideed (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Su silmapaar (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad Olen rahul ikka (mp3) - A.Salurand / H.Vilep - sõnad
Jaapani. Tulnutena tõid hiinlased kaasa igivana India ja Tiibeti sõjakuntste- ja strateegiat käsitleva raamatu ´´Sõjapidamise kunst, mis oli kirjutatud umbes 350 aastat enne Kristuse sündi hiinlase SUN TZUN´i poolt. Selle tulemusena sündiski varajane Ninjutsu–ninjade võitluskunst. Esimene ninja pioneer oli MINHINOUE NO MIKOTOA´d. Ninjutsu juhendus sõnast “shinobi“ samuti oli kasutusel väljend „tengu“,mis oli kurjavaimu tähenduseks. Hiinlasi ja jaapanlasi, kes tegelesid selle kunsti õppimisega nimetati mägipreestriteks ehk YAMABUSHI´deks. Kuna Jaapani valitsus, kellel riigi valitsemiseks ja korra tagamise vahendiks hästiõpetatud sõjavägi, hakkas kuidagi vaenulikult suhtlema ´´yamabushi,,-de religioosetesse tavadesse asusid nad elama mägedesse – kaugemale asustatud kohtadest ´´Yamabushi´´-dest tulid NINJAD – filosoofiata kõigi poolt kardetud ühemehe armee. NINJAKS SAAMINE
(= tundis) joba ärä. «Tuk võta Kirjäst, Krats võta Kirjäst» sis ta `käändse kohe `ümbre. Nii et ma `saie lehmäkarja man küländ `lulli lüvvä. Sis mul olli joba raamatit üten (= ühes) ja mul olli eegeldämise tüüd üten ja. Lugesi raamatit ja, vahel eegeldi, tei (= tegin) käsitüüd ja, ja kudasi (= kudusin) midägine ja. Sääl olli jo paremb olek. No sis olli joba suuremb ka veidikese. Aga kui kiiniaig `välä tulli, parmu tulliva, no sis `joosiva kurjavaimu vahel `võssa küll käest ärä. Nii et mõnikõrd `võtseva `õkva iku vallale (= nutu lahti), kui kõik `mõtsa, `suurte `mõtsa `sisse `lätsivä laiali. Ei `julgu ämp tõisi `o·smagi minnä ja ei saa kätte sis. Ku vahel suure ikuga `tulli ainaliste manu, sis `tulli `jälle kas esä vai vai `keski, kes `tulli sis jälle appi näid mõtst `välä ajama. Säidse suvve käisi karjan ja ainult kaits kõrd olli tolle aa si(h)en nii veidike magama jäänü, et lehmä olliva `lännüvä
Äio on taarausu unejumalus, kes viib väsinud hinge jalutama mööda põnevat ja vaheldusrikast unemaastikku. Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimestele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks. Äio on Taari (hapendatud jook vanasti). Äio annab kasulikke nõuandeid tulevikuks. Äi nime käänatakse ka veel äioks ja äiätäriks. Äiätär on ka teatud kui kurjavaimu tütrena ning seda sõna kasutatakse sõimu- ja vandesõnana. Setude teadete järgi käib äiätär vahest majades kurja tegemas. Nimetatakse setudel ka eraldi äiolasi, kes on kurjategijad. Soomlased teavad äijo ehk äija tütart, neiut, aga ka äijätäri pahas tähenduses. Äijätär ei ole soomlastel kuradi ema ega tütar vaid kuri naissoost vaim, kes madusid imetab ja tõbesid sünnitab 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid
annaabi.ee 
